Esmaspäevasel kohtumisel osalesid lisaks PPA-le ka lähisuhtevägivalla peatamisega seotud asutused. Kontrolli käigus vaatas Lõuna prefektuur üle kõik surmaavariile eelnenud 17 teated ja juhtumid, mis olid perega seotud. „Juhtumeid läbi vaadates ei tuvastanud me politseinike tegevustes olulisi puuduseid, kuid välja joonistusid mitmed probleemkohad, mis tuleb lahendada partneritega koostöös. Eelkõige on need seotud infovahetuse, vaimse tervise abi ja tugiteenustega,“ kirjeldas Lõuna prefekt Vallo Koppel.

„See ei olnud meie jaoks lihtsalt järgmine menetlus või lähisuhtevägivalla juhtum, vaid pani kogu riigi mõtlema võimalustele, kuidas vägivallamustreid murda,“ ütles Koppel. „Oktoobrikuise juhtumi tagajärjed olid äärmiselt karmid. Paraku ei olnud see tragöödia äärmuslik erand, vaid korduv vägivallamuster on väga reaalne ja suur probleem. Eestis on praeguse seisuga ligi nelisada inimest, kes on aasta jooksul toime pannud kolm või rohkem lähisuhtevägivalla juhtumit. See tähendab sadu perekondi, kus vägivald ei ole üksik kriis, vaid igapäevane risk,“ lisas ta.

PPA peadirektori asetäitja Kristi Mäe sõnul ei olnud ümarlaua eesmärk lihtsalt olukorra kaardistamine, vaid konkreetsete kokkulepete sõlmimine – kes, millal ja mida teeb, et sarnaseid juhtumeid ennetada. „Need muudatused ei realiseeru üleöö, mistõttu on PPA valmis seda protsessi vedama ja töötama selle nimel, et arutelust sünniksid ka päriselt muutused,“ ütles ta.

Mäe tõi välja, et PPA hinnangul on vägivalla peatamisel kõige olulisem, et vaimses kriisis ja ohtliku käitumisega inimesed jõuaksid arstide hoole alla. „See tähendab kiire vaimse tervise abi tagamist ka joobes inimestele ja sõltuvusravi kättesaadavuse parandamist,“ märkis ta. „Teiseks, tuleb teha tugiteenused kättesaadavaks ka olukorras, kus inimene ei nõustu ohvriabile kontaktide edastamisega. Kolmandaks, peame üle vaatama, kuidas toimub osapooltevaheline infovahetus, kus politsei on edastanud teate abivajavast inimesest.“

Nõo juhtumi tagajärjel võeti töösse ka korrakaitseseaduse muudatus – selle jõustumisel on politseil tulevikus võimalus lähisuhtevägivalla sündmuskohal kehtestada vägivallatsejale viibimiskeeld senise 12 tunni asemel kuni 72 tunniks.

Mägi nentis, et igal aastal on pühad kahjuks see aeg, kui Eesti kodudes on vägivalda rohkem. PPA on Ohvriabiga leppinud kokku, et üheskoos katsetatakse teistsugust lähenemist. „See tähendab, et lisame Põhja prefektuuris väljapanekusse ohvriabi eripatrullid, kes reageerivad lähisuhtevägivalla väljakutsetele koos politseiga. Niiviisi saavad ohvriabi töötajad kohe sündmuskohal abistamist alustada. Sel juhul ei jää kannatanu enam kriisihetkel üksi ja tal on kohe kõrval erialane tugi,“ rääkis ta.

Samuti kaasab PPA detsembris politseipatrullidesse Põhja-Eesti regionaalhaigla töötajaid, et luua parem koostöö ja ühine arusaam olukorrast.

Tänasel kohtumisel osalesid PPA, sotsiaalministeeriumi, justiits- ja digiministeeriumi, siseministeeriumi, regionaal- ja põllumajandusministeeriumi, prokuratuuri, kriminaalhoolduse, sotsiaalkindlustusameti, ohvriabi, terviseameti ja kohalike omavalitsuste esindajad.

Seadus pussitajat ja surmasohvrit ei taltsutanud

30. oktoobril pussitas 39-aastane Tarmo oma endist elukaaslast ja põhjustas seejärel liiklusõnnetuse, kus hukkus juhuslik liikleja ning ta ise. Sellele õnnetusele eelnes lähisuhtevägivalla ja rikkumiste jada.

Selle aasta juuli keskel virutas Tarmo naisele Annelinna pesumajas noaga. Löök tabas ohvri vasakut õlavart. Mees tunnistati süüdi paragrahvis, mis käsitleb kehalist väärkohtlemist, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes. Maksimaalne karistus oleks viis aastat vangistust, aga Tarmo pääses kaheksa kuu pikkuse vangistusega, mida täitmisele ei pööratud. Kohtust jalutas ta vaba mehena välja 22. septembril.

„Politsei on sealt alates mehega korduvalt kokku puutunud ja reageerinud temaga seotud väljakutsetele, mis puudutasid arusaamatusi lähedastega ning alkoholijoobes või kainena teiste häirimist. Mitmel korral viis politsei ka mehe kainenema. Ühtegi füüsilise vägivalla juhtumit ei ole olnud ja pole ka alustatud ühtegi kriminaalmenetlust pärast kohtuotsust,“ tõdes Tartu politseijaoskonna juht Andrus Reimaa.

Surmaavariile eelnevalt põrutas joobes Tarmo autoga teelt välja. „Seadusest tulenevalt ei ole politseil sellisel juhul alust inimese kinnipidamiseks. Juht lahkus sündmuskohalt koos sinna saabunud kaine tuttavaga. Keegi õnnetuses viga ei saanud,“ rääkis Reimaa.

„Ühegi väljakutsega seoses ei ole olnud põhjust kriminaalmenetluse alustamiseks. Küll aga oleme juhtumitele reageerinud, teinud lähisuhtevägivalla järelkontrolli ja andnud mehega seotud sündmuste kohta info edasi ka kriminaalhooldajale. Ainus juhtum, mille kohta me ei jõudnud veel kriminaalhooldajat teavitada, oli 29. oktoobril toimunud autoga kraavi sõitmine,“ märkis ta.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada

Kommenteeri
Loe kommentaare