Lähipäevil ilmub “Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025”. Uue ÕS-i ilmumine on ikka olnud oluline ja oodatud sündmus, sest see annab paljudele inimestele kindlustunde, et eesti keel on hoitud ja pakub isegi veidike põnevust, et millised uued sõnad eesti keelde on tulnud ja kuidas neid kirjutada, kirjutab Sirli Zupping.
Uue ÕS-i ilmumine on algatanud ühiskonnas väga tervitatava ja vajaliku arutelu: milline on paberile trükitud normiallika roll ja tulevik? Kas peaksime seda pidama millekski, mis on justkui kivisse raiutud või pigem väärikaks hetkejäädvustuseks pidevalt arenevast keelest?
Selle ÕS-i puhul on asi selge: ÕS ilmub nii paberil kui veebis. Kujult on uus ÕS hoitud sarnane eelmise ÕS-iga – see on sama suur ja sama paks. Uus veebi-ÕS on samamoodi nagu varemgi omaette veebileht, kuid nüüd on see nutikalt ühendatud kasutajatele juba tuttava Sõnaveebiga. Linkide abil saab kasutaja liikuda ÕS-i märksõnalt kiiresti põhjalikumate seletuste ja rohkemate näitelausete juurde.
Pabersõnaraamatu ja veebivariandi sisu on ja jääb samaks, pakkudes kasutajale ühtlasi nii kindlustunnet, et sisu ei erine, kui ka valikuvabadust otsida sõnu paberilt või veebist. ÕS 2025 sisaldab ligi 60 000 märksõna, mille hulgas on umbes 7000 kohanime, sealhulgas kõik Eesti ametlikud asulanimed.
Lisaks on liitsõnade ja tuletiste loendites umbes 30 000 sõna. Küll aga on oluline meeles pidada, et keel on alati oma sõnaraamatutest suurem. Ükski trükiteos ei suuda seda täielikult kaante vahele püüda. Kui mõnda sõna ÕS-ist ei leia, ei tähenda see sugugi, et seda sõna ei tohiks kasutada.
Rohkem infot eesti keele sõnade kohta esitavad Sõnaveebis EKI ühendsõnastik (u 180 000 märksõna) ja oskussõnastikud (u 350 000 terminit). See on elav tõestus, et meie keel elab ja areneb. Just siin tulebki esile Sõnaveebi kui digitaalse varalaeka eelis, mis suudab keele arenguga kaasas käia ja seda pidevalt peegeldada.
Valminud kasutajate toel
Uus ÕS on valminud avalikult keelekasutajate, sh õpetajate ja keeletoimetajate pilgu all ning suur osa materjalist on juba alates 2019. aastast Sõnaveebis kättesaadav olnud. See omakorda põhjustas ka avaliku arutelu selle üle, milline uus ÕS peaks sisult olema. Võib isegi öelda, et uus ÕS sündis avalike arutelude, kaasamisürituste ja kompromisside kunsti tulemusel.
Suur avalik huvi kinnitab, et meie keel läheb meile korda. Nii Sõnaveebi kui ka avalike arutelude kaudu saadud tagasiside on olnud abiks uue ÕS-i koostamisel.
Olen arvamusel, et keelekasutajaid ei peaks kammitsema rangete ja põhjendamata käskudega, vaid inimesi tuleks hoopiski julgustada keelt kasutama. Keelekasutaja ei tohiks kirjutades ja kõneldes keskenduda vigade vältimisele. Just seetõttu on uues ÕS-is antud lühikesi ja konkreetseid selgitusi ja soovitusi sõnade sobivuse, päritolu, moodustusviisi, kasutussageduse jm kohta.
“Sõnavalik ja sõnakasutus sõltuvad alati laiemast kontekstist ja sihtrühmast. Sõnavaralised soovitused ei saa üldkeeles olla jäik norm.”
Eesti keeles on üsna palju otsetõlkelisi sõnu ja nende tähendus võib jääda mõnes kontekstis ebaselgeks, sellistel puhkudel oleme soovitanud keelekasutajaile sünonüüme. Näiteks spoileri asemel sobib kasutada sünonüümi sisurikkuja, kui see suhtluskontekstis mingil põhjusel selgem tundub olevat. Seejuures ongi oluline meeles pidada, et sõnavalik ja sõnakasutus sõltuvad alati laiemast kontekstist ja sihtrühmast. Sõnavaralised soovitused ei saa üldkeeles olla jäik norm.
Pilguheit tulevikku
Nüüd, kui see suur töö on kaante vahele saanud, on paslik vaadata tulevikku. Keeleseadus näeb ette, et õigekeelsussõnaraamatut koostab Eesti Keele Instituut. Selle tööga me ka jätkame, kuid soovime jätkata ka avalikku arutelu ÕS-i vormi ja sisu üle. Üks arutamist vajavatest küsimustest on paberile trükkimise ja kaante vahele köitmise vajadus. Igapäevane praktika näitab, kuidas kasutajate harjumused kalduvad üha enam kiiremate ja mugavamate digitaalsete lahenduste poole.
Samuti on oluline jätkata arutelu selle üle, mida ühe elava ja piiritult rikka keele jaoks tänapäeval tegelikult vaja oleks. See annabki meile järgmiseks seitsmeks aastaks unikaalse võimaluse ja ka ühise ülesande arutleda, ilma et peaksime kiirustades otsustama, milline on kaasaegseim ja kasutajasõbralikem normiallikas, mida keelekasutaja kõige enam vajab.
Sarnaselt teistele teatmeteostele on ka pabersõnaraamatute roll ajas muutumas. Näeme iga päev, kuidas kasutajate esmane eelistus keeleabi otsimisel on liikunud veebi. Info otsimine veebist on oluliselt mugavam ja digitaalsetel lahendustel puudub sisuline mahupiirang.
Tunnistades seda paratamatut arengut, oleme Eesti Keele Instituudis arendanud Sõnaveebi, mis on pidevalt täienev ja dünaamiline keeleinfokeskkond. Seda täiendatakse iga päev, näiteks lisatakse juurde uusi sõnu ja viiakse nende õigekiri ning käänamis-pööramismuster kooskõlla kirjakeele normiga.
Ühtlasi ei saa me mööda vaadata tehisintellekti kiirest levikust. Tänu suurte keelemudelite laialdasele kättesaadavusele ootavad inimesed keeleabi juba vaikimisi tehisarult. Eesti Keele Instituut kannab hoolt, et keelemudelites oleks esindatud võimalikult korrektne ja mitmekülgne eesti keel. Selle töö aluseks on muu hulgas ka meie korrastatud keeleinfoallikad.