«Pereliikmed kuulsid reede õhtul krabinat. Kui laupäeval maale jõudsin, siis abikaasa ütles, et keegi on korstnas. Ta arvas, et ehk on sinna sattunud mõni neljajalgne – hiir või rott. Kuna kell oli palju, siis ei hakanud korstnajalga enam lahti võtma ja tegin seda pühapäeval. Kaku nägemine oli mulle väga ootamatu ja ehmatav,» rääkis Hirmo.
Kuna korstent ei ole kunagi kasutatud, polnud selle sisemus tahmane ja linnu suled jäid puhtaks. «Kui veriseks hõõrutud tiivanukkidega kaku kätte võtsin, siis ta vastu ei hakanud ja oli rahulik. Lind oli olnud mitu päeva korstnas kinni ning seetõttu šokis, janune ja näljane,» sõnas Kristjan Hirmo.