Valitsus peaks neljapäeval kinnitama liiklusohutusprogrammi aastani 2035. Erinevalt esialgsest visioonist ei sisalda see keskmise kiiruse kaameraid. Programmist sõltumatuna on lähitulevikus plaanis karmimad nõuded elektriliste tõukerataste kasutamisele.
Veel sügisel soovis transpordiamet paigaldada 14 maanteelõigule keskmise kiiruse kaamerad. Kuigi eesmärk on ameti sõnul sama, ei ole kaameraid järgmise kümne aasta liiklusohutusprogrammi sisse kirjutatud.
“See ei ole meede, mis oleks suure tähtsusega ehk see ei mõjuta nii palju ja seda ei ole meie praeguses prioriteetide nimekirjas,” ütles taristuminister Kuldar Leis.
Küsimusele, kas keskmise kiiruse kaameraid meie teedele järgmise kümne aasta jooksul ei tule, vastas Leis, et lähiajal mitte. “Vastupidi, seal kus on võimalik, tehakse korralikud teed ja me ei pea liigselt jälgima inimesi,” lisas ta.
“Ega me keskmise kiiruse mõõtmiseks ei oleks täna ka valmis. Meil ei ole seadmeid, meil ei ole täpseid kokkuleppeid. Visioonidokumendis pole seda võimalusena tehnilise järelevalve parandamise osas maha maetud,” lausus transpordiameti peadirektor Priit Sauk.
Eesti teedel on viimase viie aasta jooksul aastas hukkunud 50 kuni 69 inimest. Õnnetuste ja vigastatute arv on olnud tõusus. TalTechi vanemteadur transpordi alal Dago Antov ütles, et teiste riikide praktika näitab, et keskmise kiiruse kaamerad aitavad liiklussurmade arvu vähendada, Leedu näitel koguni 20 protsenti aastas.
“Kui Leedu veel viis kuni kümme aastat tagasi oli Euroopas kõige viletsama ohutuse tasemega riik, siis praegu on nad ohutuselt juba Eestist paremad. Nii et ma päriselt küll ei tahaks seda prügikasti visata – omaette küsimus on, kui palju sellele tekib poliitilist toetust,” lausus Antov.
On ka teisi ettepanekuid, mida järgmise 10 aasta liiklusohutusprogramm ei arvesta. Taristuministri sõnul on juba töös karmimad piirangud elektritõukerataste kasutajatele, näiteks peaksid kuni 15-aastased noored elektritõukside kasutamiseks omama jalgrattaluba.
Transpordiamet soovib, et ka koolihariduses pöörataks liiklusohutusele rohkem tähelepanu.
“Miks mitte soovituslik või suisa kohustuslik oleks näiteks jalgratturiõpe 4.-5. klassis. Väga palju seda vabatahtlikult tehakse, suurusjärk – kui ma ei eksi – umbes 12 000 last aastas sellist koolitust saavad meie toetusel. Aga kas sellega minnakse lõpuni ja kas sellega jalgratturiload endale tehakse – mitte liiga sageli,” lausus Sauk.
Kliimaministeerium esitleb valitsusele liiklusohutusprogrammi aastateks 2026–2035 neljapäeval.