Viimastel aastatel on kasvanud juhtumite arv, kus kinnisvaraostja esitab tükk aega pärast tehingut müüjale kahjunõude, hüvitamaks puudusi, mida tehingu ajal ei märgatud ega mainitud. Hiigelnõuete vältimiseks tuleb müüjal lepingusse kirja panna kõik võimalikud puudused.
Seaduse järgi võib ostja kuni kolm aastat pärast kinnisvara ostu avastatud puuduse eest müüjalt hüvitist nõuda ja viimastel aastatel kasutavad ostjad seda üha sagedamini ära. Näiteks kui majast leiti alustatud remondi käigus vamm või põranda alt hallitus, on müüjalt nõutud kahju hüvitamiseks sisse kümneid tuhandeid eurosid.
“Tehnilised probleemid, küttesüsteemid – kõik see, mida ei ole vaadeldes tuvastatud. Lisaks dokumendid – puudulik dokumentatsioon, ümberehitused, mida ei ole seadustatud. Ka need on kindlasti sellised, mille kohta võib esitada nõudeid. Ja millest ei saa üle ega ümber meie kliimas – hallitus. Kõikvõimalikud niiskusprobleemid, mis võivad tekitada küsimärke,” lausus kinnisvaramaaklerite koja juhatuse liige Ardo Lepp.
Summad, mida nõutakse, on väga erinevad.
“Mina praegu tegelen ühe tehinguga, kus on nõue 30 000 eurot, tehingu hind oli umbes 250 000 eurot,” ütles 1Partneri konsultant Alar Voogla.
Probleemseid juhtumeid on juba nii palju, et enne notarisse minekut püüab maakler asjaosaliste vahel luua kindlustunde, et tehingusse minnakse heas tahtes.
“Kolm nädalat tagasi jätsime ühe tehingu ära, kus üks päev varem hakkas ostja nõudma erinevaid garantiisid ehitustöödele ja seal ei olnud neid garantiisid anda. Kuna müüja oma tuttaval lasi renoveerimist teha, ei olnud professionaalne ehitusfirma ehk me ei saanud panna mingeid garantiisid,” lausus Voogla.
Kui maaklerid ja juristid näevad, et nõuete arv on märkimisväärselt kasvanud viimastel aastatel, siis justiitsministeeriumi andmetel algas suurem kohtuasjade laine pärast riigikohtu selleteemalist otsust 2015. aastal. Riigikohus leidis, et “otstarbekas, vajalik ning aus oleks korteriomandi notariaalselt tõestatud müügilepingutesse lisada punktid selle kohta, millised puudused müüjale teadaolevalt korteriomandil on.”
“Praeguseks notarid kinnitavad, kohtunikud kinnitavad, et see laine on läbi, selgus on majas ja notarid oskavad hästi nõustada inimesi, kuidas teha õigesti lepinguid,” märkis justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
“Kohtupraktika on alates 2015. aastast viinud sinnamaani, et need asjad, mida on mõistlik eeldada, et sa võiksid teada, need asjad tuleb lepingusse kirja panna, ja need asjad, mida tõesti ei ole kuidagi võimalik teada, seal ostjal ei ole ka õigust nõuda,” lisas ta.
Lepp ütles, et see seadus on selgelt ostja poolel ning müüjad peavad olema hästi ettevaatlikud.
“Me püüame ennetada neid probleeme ja müüja käest võimalikult palju infot koguda, mis võiksid olla võimalikud probleemsed kohad ja ostjale ette öelda ja müügilepingusse kirja panna. Müügilepingud võivad pikaks kujuneda, aga midagi pole teha,” lausus Lepp.
“Seadus on sellisel kujul kestnud juba üle 20 aasta, seaduses ei ole ainult küll probleem, vaid on pigem selles, et ostjad on muutunud teadlikumaks. Nad teavad, et neil on õigus esitada nõudeid ja nad seda teevad ja kahjuks ka ka üsna tihti täiesti alusetult või ülespaisutatult,” ütles kinnisvarajurist Evi Hindpere.