“Tänapäevane lõunaeesti argikeel, mida tihtipeale meedias kuuleb, on segu vanast lõunaeesti keelest ja praegusest eesti ühiskeelest. Ajalooline lõunaeesti keel, millest on välja kasvanud seto, võro, tartu ja mulgi nüüdiskeeled, eraldus läänemeresoome keeleühtsusest kõige varem. Nii on see ka ainulaadseim, vajades erilist hoidmist ja edendamist,” selgitab Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu.  

“Seto keelt on oluline uurida ka sellepärast, et läänemeresoome keelte arenguloost üldse paremini aru saada.”

Seto kogukond elas sajandeid ülejäänud Eestist eraldatuna. Seetõttu on seto keeles säilinud palju algupäraseid ja mujal kadunud nähtusi. “Seto keelt on oluline uurida ka sellepärast, et läänemeresoome keelte arenguloost üldse paremini aru saada,” märgib Pajusalu. Teisalt väärib tema hinnangul uurimist seto nüüdiskultuur, mis on seto kommete, pärimuse ja muu vanema traditsiooni tänapäevane jätkaja.

Uus Setomaa koguteoste sarja raamat tutvustabki mitmekülgselt nii seto keelt kui ka nüüdiskultuuri.  Varem ilmunud sarja esimene köide annab ülevaate Setomaa loodusest, teine köide ajaloost. “Eesmärk oli nüüd keele kõrval just uuemat seto kultuuri talletada ja tutvustada, sest uuski kipub väga kiiresti ununema. Sellest, mida 1990. aastatel tehti, on juba tihtipeale väga keeruline leida näiteks fotomaterjali,” osutab Pajusalu.

Karl Pajusalu Autor/allikas: Airika Harrik/ERR

Loov kogukonnakeel

“Setomaa 3” annab Karl Pajusalu sõnul seto keelest esimese niivõrd põhjaliku süstemaatilise ülevaate. “Näiteks häälduse puhul kirjeldatakse kogu fonoloogilist põhisüsteemi: millised foneemid seto keeles on ja kuidas need sõnadesse kokku pannakse,” toob ta välja.

Samuti käsitletakse teoses põhjalikult seto sõnavara, mis on professori sõnul erakordselt rikkalik. Seto sõnavara hõlmab Pajusalu sõnul kümneid tuhandeid sõnu ja vääriks edaspidi eraldi käsitlust. “Iga kõneleja, kes seto keelt hästi oskab, saab ka ise sõnu juurde luua, sest seto keeles on sõnatuletus veel elav, nagu on see varem olnud kõigis soome-ugri keeltes,” märgib ta.

“Seto keelt peaks hoidma sedavõrd elujõulisena, et see unikaalne keeleloovus kestaks edasi ka nooremates põlvkondades.”

Seto keeles annavad sõnatüvedele kindla tähenduse järelliited, mida saab tüvedele liita. Nii võib ühest verbitüvest teha juurde kümmekond erinevat eri tähendusnüanssi väljendavat sõna. “Seto keelt peaks hoidma sedavõrd elujõulisena, et see unikaalne keeleloovus kestaks edasi ka nooremates põlvkondades,” sõnab professor.

Viimase rahvaloenduse järgi määratles end seto keele kõnelejatena natuke üle 20 000 inimese. Pajusalu hinnangul leidub aktiivselt seto kultuurielus osalevaid ja keelt kasutada julgevaid inimesi tuhatkond, väga häid keeleoskajaid veel tunduvalt vähem. “Praegu on veel keskealisi, kes on päris head seto keele valdajad. Problemaatilisem on olukord kõige nooremate hulgas, kus keelevahetus eesti kirjakeelele üha kiireneb,” tõdeb Pajusalu. 

Kui setode eneste ja Eesti kultuuriinimeste seas on seto keel prestiižne, siis Eesti ühiskonnas laiemalt suhtutakse professori hinnangul sellesse praegugi nähtavasti kahetiselt. Endiste aegade võõristav suhtumine setodesse pole päriselt kadunud. “Nüüd on võib-olla juba ka kadedust, et seto pärimuskultuur on rahvusvaheliselt nii silmapaistev ja nende vastu tuntakse suurt huvi. Seto kultuuripäevi on peetud mitmel maal. Seto muusikud on hinnatud esinejad maailma eri otstes Jaapanist Ameerikani,” arutleb ta.

Karl Pajusalu Autor/allikas: Airika Harrik/ERR

Elav ja erinev

Kogumiku “Setomaa 3” teine pool on pühendatud seto nüüdiskultuurile. Muu hulgas on juttu sellest, kuivõrd palju on kasutatud seto keelt eri meediumites, näiteks filmides või raadiosaadetes. “Praegu on korra nädalas seto keeles raadiosaateid, aga seda on väga vähe. Paarkümmend aastat tagasi oli seto kultuur Eesti meediaruumis nähtavamgi, kui ERR-is oli näiteks Silvia Karro telesaade “Veere pääl”,” toob Karl Pajusalu välja.

Uuema kultuuri käsitlustes on Setomaa koguteoses rõhk alates 1990. aastatest toimunul. Pajusalu hinnangul on seto kultuurielu praegusajal endiselt üpris elav, leides järjest uusi vorme. “Viimastel aastatel on valminud setokeelseid näidendeid ja ilukirjandust, Setomaal tehakse kunstilaagreid. On juurde tulnud noori ja keskealisi Setomaalt pärit professionaalseid kunstnikke,” loetleb ta. Lisades Setomaal elanud või sealset olustikku kujutanud kunstnikke ja ka heliloojaid, kes on seto muusikat oma loomingus kasutanud, laieneb teose ajaline haare sajale aastale.

“Seto keel on peaaegu ainuke Eesti põline keel, millest arusaamiseks vajab kirjakeelne eestlane tõlget,” osutab Pajusalu. Näiteks pälvis tänavu suvel tema sõnul palju kiidusõnu suurejooneline setokeelne lavastus “Seto odüsseia”. Samas oli vaatajate hulgas kuulda nurinat, et publikule võinuks pakkuda rohkem tõlget või toimuva lahtiseletamist. “Osa kuulajaskonnast, isegi Lõuna-Eesti inimesed, lihtsalt ei saanud kõigest aru,” seletab professor.

“Seto keel on peaaegu ainuke Eesti põline keel, millest arusaamiseks vajab kirjakeelne eestlane tõlget.”

Seto keele ja kultuuri eripärasid süvendas Setomaa ajalooline eraldatus ülejäänud Eestist. “Setomaa kuulus läbi sajandite Pihkvamaa alla, keskused olid mujal ning see soodustas omaette olemist ja arenemist,” sõnab Pajusalu.

Keele arengut võiks võrrelda Lätis omaette kulgenud liivi keele omaga. “Eraldi olemisega on kaasnenud omapäraseid arenguid, palju on võetud üle ka suurematelt naabritelt. Samas on püsinud oma ja ehedat, mis on teiste sugulasrahvaste keeltest kadunud,” osutab professor. Vanemate slaavi mõjude kõrval võib seto kultuuris täheldada uusi Põhjamaade eeskujusid, näiteks võeti Seto kuningriigi päevade idee üle metsasoomlastelt.

Järk-järgult avanev käsiraamat

Setomaa koguteoste sari on suunatud mitmele sihtrühmale. Kuna Karl Pajusalu sõnul peaks olema kõik esitatu faktitäpne, on uuel teosel teaduslik väärtus. “Teine oluline sihtrühm on setod ise, kelle jaoks see on saavutus ja uhkuseasi. On oluline, et kogukonnaliikmetel, kes seda raamatut loevad, tekiks äratundmisrõõm,” jätkab ta. Tekstide kõrval on raamat täis ohtralt fotosid ja illustratsioone, nt Setomaa inimestest Seto Kuningriigi päevadel.

Karl Pajusalu tutvustab kogumikku “Setomaa 3”. Autor/allikas: Airika Harrik/ERR

Kokku võttis teose valmimine kümmekond aastat. Pajusalu sõnul panustasid selle valmimisse Setomaa juurtega või muidu piirkonnaga seotud inimesed, sealhulgas paljud keele- ja kultuuriteadlased. Algselt pidi teos käsitlema lisaks keelele rahvaluulet, kuid viimane osutus nii mahukaks teemaks, et sellele pühendatakse ruumi järgmises, sarja neljandas kogumikus. Varem on seto keelt enim süvitsi uurinud Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professorid Julius Mägiste ja Tiit-Rein Viitso, huvi seto keele ja kultuuri vastu on Pajusalu sõnul olnud rahvusvaheline. “Näiteks on selle luubi alla võtnud Soome ja Ungari teadlased,” osutab ta. 

Mõne aasta eest anti eesti, vene ja prantsuse keeles välja põhjalik käsitlus Prantsusmaal elanud vene pagulasteadlaste Boris Vildest ja Leonid Zurovi 1930. aastatel toimunud etnoloogilistest välitöödest Setomaal. Eestist juhtis projekti arheoloogiaprofessor Heiki Valk, kes nüüdki koguteose valmimisele kaasa aitas. “Jaapanis on samuti setodest raamatuid kirjutatud. Seto keel ja kultuur on oma ainulaadses eheduses justkui vääriskivid, mida maailma eri paigus hinnatakse,” tõdeb Pajusalu.

“Seto keel ja kultuur on oma ainulaadses eheduses justkui vääriskivid, mida maailma eri paigus hinnatakse.”

Lugejale paneb ta aga südamele, et uus raamat avaneb järk-järgult. Kõigepealt võiks teost lehitseda, vaadata fotosid, leida endale huvitavaid kohti, nägusid, nimesid, pilte ja sõnu. Seejärel tasub hakata lugema raamatu erinevaid artikleid: neid kõiki Pajusalu sõnul ühe õhtuga läbi ei loe.

“Selleks, et päriselt kõigest aru saada, tasuks seda raamatut vähemalt paar aastat käeulatuses hoida. Kui siis tuleb seto kultuuriga seoses mõni huvitav teade või uudis, leiab siit tausta, kuhu see sõnum paigutada. Käsiraamatuna jääb see koguteos püsivalt väärtuslikuks lugemisvaraks,” sõnab ta.

Koguteos valmis Seto Instituudi juhi Ahto Raudoja ja tegevtoimetaja Helen Alumäe eestvedamisel. “Raamatu valmimisel ja väljaandmisel oli hulk toetajaid, haridus- ja teadusministeeriumi, ETAgi, kultuurkapitali ja Tartu ülikooli kõrval oli tähtis ka Setomaa kohalike asutuste ja inimeste kaasalöömine,” lisab Pajusalu.

Karl Pajusalu tutvustab kogumikku “Setomaa 3”. Autor/allikas: Airika Harrik/ERR