Tänavust õunasaaki on mõjutanud nii jahe kevad kui ka vihmane suvi. Kui saartel on saak päris kasin, siis Kagu-Eestis annab enam-vähem keskmise välja.
Saaremaal asuva Kadastiku õunaaia omanik Riho Kadastik rääkis ERR-ile, et osa saaki on veel puu otsas, mistõttu on keeruline lõplikku hinnangut anda, kuid niisugust aastat nagu tänavu pole varem olnudki.
“Tegelikult õuna on, aga nad ei ole juba puu otsas hästi säilinud ja kuidas nad säilivad laos, säilituskohas, see on teadmata. Nagu oli teadmata kevadel, et õitsesid, aga paljud ei viljastunud, kuna ilm oli pikalt külm,” kirjeldas Kadastik.
Tema sõnul on suur vahe suur ka sorditi: kahest kõrvuti olevast sordist on üks väga kvaliteetne, teine aga ei sobi absoluutselt müügiks.
“Nii et on väga suur erinevus. Millest see on, ei oska öelda, ma arvan, et keegi ei oska öelda,” tõdes Kadastik.
Põlvamaal Räpina vallas asuva Halika õunatalu juht Lauri Kasvand rääkis, et vaatamata erinevatele väljakutsetele jääb nende saak keskmise kanti. Mõju avaldasid nii kevadised öökülmad kui jahe ja vihmane suvi.
“Vihmakahju oli meil väga tugev. Siin Kagu-Eestis sadas mais ja juunis maha mitme aasta norm, mistõttu uputas nii, et vett ei olnud enam kuhugi kraavidessegi juhtida. Ma praegu põhjalikku hindamist teinud ei ole, aga sadakond puud oleme veekahjude tõttu päris kaotanud,” ütles Kasvand.
Ta lisas, et mõni puu on täitsa surnud ja seal, kus viljad on vee tõttu väiksemaks jäänud, ulatub kahju hektaritesse, sest puud on olnud stressis ega ole saanud vilju kasvatada.
“Ilmakahjud on järjest aktuaalsem teema, millest ei pääse enam ühelgi aastal mööda. Lihtsalt igal aastal on need erinevad: eelmisel aastal oli vihm, rahe ja põud, sel aastal on uputus ja jahe ilm,” lausus Kasvand.
Kauni välimusega õunu on kaduväike osa saagist
Hiiumaal õuntega teglev Triinu Schneider ütles, et temal peaaegu et ei olegi tänavu õunu. Seevastu Kasvand kinnitas, et kui mullu oli Kagu-Eesti väga kehva õunasaagiga, siis nüüd just seal õunu mingil määral ikkagi on.
“Haiguste ja putukate surve on jahedate ja niiskete ilmadega saagi kvaliteeti pärssinud: õunad on jäänud pisikeseks, läinud kärna või ussitanud. Seetõttu on õunasaak sel aastal Eestis üldiselt väga kesine. Kõige enam mõjutab see kvaliteetse lauaõuna hinda. Kehvema kvaliteediga õuna ikkagi leiab ja seda jagub, et saaks õunamahla või moosi teha või lihtsalt ära koorida ja süüa,” sõnas Kasvand.
“Aga kaunist, särava välimusega õuna, mida lauale panna, tuleb kogu saagi seest välja sorteerida ja seda on kaduvväike osa,” lisas ta.
Üks Eestis õunu kasutav väiketootja on Jaanihanso siidrivabrik. Ettevõtte juht Alvar Roosimaa rääkis, et õunu peab sel aastal tõesti rohkem otsima, kuid suures pildis olukord neid ei mõjuta.
“Vähem on neid, kes õunu müüa tahavad, ja suurtest tootjatest polegi sel aastal kuulda olnud, et keegi tahaks mahlaõunu müüa. Ma loodan, et see meie tootmist ei mõjuta. Me saame oma vajaliku hulga ikkagi kätte, kuna oleme väga pisikesed. Õun on rahvuslik vili – kuskil on ikka õunu üle ja puud täis, kuigi statistiliselt on suur pilt võib-olla halb,” selgitas Roosimaa.
Jaanihanso siidrivabrik vajab sel aastal umbes 50 000 liitrit algmaterjali ehk värsket õunamahla.
“Kui tuleb natuke vähem või saame natuke rohkem, pole samuti midagi hullu – mahub ära. Aga umbes selline ongi meie suurusjärk,” tõdes Roosimaa.