Eilsel G7 rahandusministrite kohtumisel sai Brüssel Tokyolt kaela külma vett, teatab Politico.
Jaapan teatas, et ei saa kasutada umbes 30 miljardi dollari väärtuses oma territooriumil olevaid Venemaa külmutatud varasid Ukrainale laenu andmiseks, ütles kaks Euroopa Liidu diplomaati Politicole.
Euroopa Komisjon tahab, et Euroopa Liidu liikmesriigid jõuaksid kokkuleppele kuni 210 miljardi euro väärtuses Venemaa varade kasutamiseks enne 18. detsembri tippkohtumist. Belgia, kus suurem osa Euroopa Liidus külmutatud Venemaa varadest asub, on aga selle vastu, sest kardab, et peab raha üksi Venemaale tagasi maksma. Üks Belgia nõudmisi on, et ka teised G7 riigi peale Euroopa Liidu annaksid Ukrainale Venemaa külmutatud varasid kasutades laenu. Belgia peaminister Bart De Wever on öelnud, et G7 suurem osalemine vähendaks riski, et Venemaa maksab kätte ainuüksi Belgiale.
USA ja Jaapan on aga keeldunud Brüsseli skeemiga ühinemast.
„Me jätkame koostööd laia valiku finantseerimisvõimaluste väljaarendamiseks Ukraina toetuseks, sealhulgas potentsiaalselt meie jurisdiktsioonides külmutatud Venemaa varade kogu väärtuses kasutamiseks, kuni Venemaa on reparatsioone maksnud,“ öeldakse G7 riikide rahandusministrite kohtumise järel tehtud ühisavalduses. Sellele lisati aga ettevaatlikult: „Meie tegevus jääb kooskõlla meie vastava õigusliku raamistikuga.“
Jaapani rahandusminister Satsuki Katayama on Venemaa varade kasutamise välistanud õiguslike murede tõttu, teatas kohtumisega kursis olev Euroopa Liidu diplomaat.
Mitu allikat ütles aga Politicole, et Jaapani seisukoht on seotud USA vastuseisuga Vene varade Ukraina toetuseks kasutamisele – Tokyo ei taha oma elutähtsat liitlast pahandada.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare