78 protsenti ettevõtetest investeeris 2025. aastal – näitaja, mis on lähedane ELi keskmisele (86%) –, keskendudes pigem ettevõtte kasvule ja innovatsioonile kui vanade seadmete asendamisele. See on selge märk ambitsioonikusest.
Eesti ettevõtted hoiavad innovatsioonis sammu ELiga: peaaegu iga kolmas (29%) investeerib uutesse toodetesse või teenustesse. Digitehnoloogiate kasutuselevõtt edeneb: tipptasemel tehnoloogiate kasutamine on võrreldes eelmise aastaga paranenud, tõustes 32%-ni. Generatiivse tehisintellekti tugev kasutuselevõtt – seda kasutab 37% ettevõtetest, peamiselt sisemiste protsesside ja turunduse jaoks – näitab selget soovi liikuda nutikamalt ja tõhusamalt tegutsemise suunas.
Ligi pooled Eesti ettevõtted (45%) peavad rangemaid kliimastandardeid riskiks – rohkem kui ELis keskmiselt –, kuid vajalikke samme on astunud vaid umbes kolmandik (36%; ELi keskmine on 53%). Jõupingutused keskenduvad peamiselt jäätmete vähendamisele (74%), mis on laias laastus võrreldav ELi ettevõtetega. Samas on selge potentsiaal suurendada investeeringuid energiatõhususse, taastuvenergiasse ja kestlikku transporti, et vähendada lõhet ELi keskmisega.
Eesti ettevõtted on tugevalt seotud globaalse kaubandusega, eriti töötlevas tööstuses, mistõttu neid mõjutavad tugevamalt geopoliitilised vapustused ja turuhäired. Kuigi neil on vähem regulatiivseid ja tollipoliitikast tulenevaid takistusi kui suuremal osal ELi ettevõtetel, näevad eksportijad siiski, et ELi ühtne turg saaks olla märksa paremini integreeritud.
Investeerimistõkked püsivad märkimisväärsed: ettevõtete jaoks on kõige problemaatilisemad ebakindlus (89%), oskuste nappus (80%) ja kõrged energiakulud (67%). Hoolimata neist takistustest on Eesti soolise mitmekesisuse osas ELis juhtpositsioonil – Eestis on 34% tippjuhtidest naised, samas kui ELi keskmine on 25%.