Eesti laiapindses riigikaitses tuleb senisest enam panna rõhku kogu ühiskonna kaasamisele ja harimisele ning tugevdada omavalitsuste rolli kriisihalduses ja tsiviilkaitses, selgub Sisekaitseakadeemia uuest raportist.
Eesti avar julgeolekukäsitlus ning Euroopa julgeolekuolukord eeldavad süsteemset ja tugevat panust ühiskonna kõigi valdkondade poolt, selgub Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi uuest uuringuraportist. Edukas laiapindne riigikaitse ei põhine üksnes sõjalisel võimekusel, vaid terviklikul lähenemisel, mis seob kaitsevaldkonna, siseturvalisuse, avaliku ja erasektori ning kodanikuühiskonna.
Sisejulgeoleku instituudi teaduskeskuse teadur ja raporti üks autor Raul Savimaa rääkis, et Eesti idapiiri strateegiline tähtsus Euroopa Liidu välispiirina, hübriidohtude kasv ning ühiskonna vastupanuvõime tagamine teevad siseturvalisuse valdkonna asutustest ühe laiapindse riigikaitse tugisamba.
“Laiapindse riigikaitse edu ei sõltu üksnes sõjalisest võimekusest, vaid kogu ühiskonna sisemisest stabiilsusest, ennetus- ja vastupanuvõimest erinevatele kriitilistele ohtudele, nagu elutähtsate teenuste toimepidevus, taristu kaitse, valeinfo levik ning hübriid- või küberrünnakud,” rõhutas ta.
Põhjamaade praktika toob esile, et laiapindne riigikaitse peab olema tihedalt põimitud sise- ja välisjulgeoleku, kriisijuhtimise ning kohaliku tasandi tegevustega. Kõigis analüüsitud Põhjamaades on tsiviil- ja militaarametkondade koostööl keskne roll. Digitaalselt võimestatud ühiskondades on otsustav osa ka küberjulgeolekul.
“Taani ja Norra praktikas kaasatakse kriisidega toimetuleku ettevalmistamisse mitte üksnes riigiasutused, vaid ka vabatahtlikud, kohalikud omavalitsused, ettevõtted ja MTÜd, mis loob laiapindse valmisoleku. Rootsis toetub see valdkond tugevale teaduspõhisele planeerimisele, kus tulevikutrendide analüüs ja rahvusvaheline koostöö aitavad tagada, et avaliku korra tagamine areneb paralleelselt muutuvate ohtudega,” rääkis teadur.
Savimaa sõnul on uuringuraporti peamine järeldus, et Eesti laiapindse riigikaitse strateegia peaks olema terviklik ja kaasav, tuginedes rahvusvahelistele parimatele praktikatele. Erilist rõhku tuleks panna kogu ühiskonna kaasamisele ja harimisele julgeolekuteemadel, omavalitsuste rolli tugevdamisele kriisihalduses ja tsiviilkaitses, teaduse, tehnoloogia ja kaitsetööstuse arendamisele ning olukorrateadlikkuse ja rahvusvahelise koostöö suurendamisele.
Uuringu eesmärk oli Savimaa sõnutsi pakkuda teaduspõhist sisendit Eesti laiapindse riigikaitse strateegilise lähenemise arendamiseks. Uuringus analüüsiti 34 riigi riigikaitse strateegiaid, sealhulgas strateegiate koostamise protsesse, siseturvalisuse rolli ja rakenduspraktikaid. Raport põhineb ligikaudu 120 avalikult kättesaadaval strateegiadokumendil, seadusel, analüüsil ja teaduslikul väljaandel ning hõlmab nii Euroopa riike kui ka Põhja-Ameerika, Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna praktikaid.
Uurimistöö põhjal esitasid teadlased soovitused, mis arvestavad Eesti kohalikke eripärasid ja on mõeldud siseturvalisuse valdkonnas võimete arendamiseks. Need soovitused aitaksid edukalt täita sõjaolukorras Siseministeeriumi haldusala laiapindse riigikaitse ülesandeid.
Teadlaste soovitused riigile:
- Piiriturvalisuse tugevdamine: arendada tehnoloogiaid ja tõsta piirivalve valmisolekut hübriidohtude tõrjumiseks, kaasates ka reservpersonali.
- Kriitilise infrastruktuuri kaitse: luua avaliku ja erasektori koostööl toimiv küberjulgeoleku keskus, et tõsta vastupanuvõimet digitaalsetele ohtudele.
- Teaduspõhise planeerimise mehhanismid: arendada teadusasutustega andmeanalüüsi- ja koostöömudeleid, mis tooksid siseturvalisuse strateegiatesse teaduspõhiseid sisendeid.
- Elanikkonna kaasamine: korraldada tavakodanikele kriisivalmiduse koolitusi ja lisada kriisijuhtimise õppeained koolide õppekavadesse.
- Stsenaariumipõhine strateegia: rakendada stsenaariumianalüüsi, et arvestada dünaamilisi julgeolekuohte ja määratleda paindlikke lahendusi.
Uuringuraportiga “Laiapindse riigikaitse strateegia siseturvalisuse valdkonnas: ülevaade teiste riikide riigikaitse mudelitest” saab tutvuda Sisekaitseakadeemia digiriiulis.