Riigiti erineb alkohoolsete jookide osakaal leibkondade kulutustes siiski märkimisväärselt.

Hinnataseme indeks, mis võrdleb sama alkohoolsete jookide ostukorvi hinda eri Euroopa riikides, on tõhus vahend alkoholihindade erinevuste analüüsimiseks. EL-i keskmine väärtus on määratud 100-le. Kui ostukorvi hind on EL-i tasandil 100 eurot, siis indeks näitab, kui palju sama korv maksaks igas üksikus riigis.

Hinnatase üle 100 tähendab, et riigis on alkohol kallim kui ELis keskmiselt; hinnatase alla 100 näitab vastupidist, vahendab Euronews.

Kõige kallim alkohol Põhjamaades, Türgis ja Iirimaal

2024. aasta andmetel oli alkohol kõige kallim Islandil (285 eurot).

Järgnevad Norra (226 eurot), Soome (210 eurot) ja Türgi (203 eurot), mis tähendab, et alkohoolsete jookide hinnad on neis riikides rohkem kui kaks korda kõrgemad kui ELis keskmiselt. Kõrge hind on ka Iirimaal (198 eurot).

Rootsi (146 eurot), Eesti (135 eurot) ja Taani (125 eurot) ületavad samuti ELi keskmist märkimisväärselt.

Odavaim alkohol Itaalias, Saksamaal ja Austrias

Kõige odavamad alkoholihinnad on Itaalias, Saksamaal ja Austrias. Kui ELis maksab sama ostukorv 100 eurot, siis Itaalias on hind 84 eurot ehk 16% madalam keskmisest.

Saksamaal on hinnaindeks 87 eurot, Austrias 90 eurot ja Hispaanias 91 eurot. See tähendab, et alkohol on ELi nn suures nelikus üldiselt odavam kui ELi keskmine.

Hinnad vs taskukohasus

„Alkoholi hinna ja taskukohasuse vahel on oluline erinevus,“ ütles Sheffieldi ülikooli professor Colin Angus Euronewssile.

Riigis, kus hinnad on küll madalad, kuid inimeste kasutada olev sissetulek väike, võib alkohol siiski olla suhteliselt vähe taskukohane – ning vastupidi.

„Maksud on (hinna)erinevuste peamine põhjustaja „Kõrgemad alkoholiaktsiisid on üks peamisi põhjusi, miks alkoholihinnad mõnes Euroopa riigis, eriti Põhja-Euroopas, nii kõrged on,“ lisas Angus.

Ta märkis, et Põhja-Euroopa piirkondades, näiteks Skandinaavias, Iirimaal ja Ühendkuningriigis, on kõrgemad maksumäärad tavaliselt reaktsioon alkoholi tarbimise ja sellega seotud kahjude kõrgele tasemele.

„Enamikus vahemeremaades on tänapäeval alkoholi tarbimise ja kahju tase palju madalam, mistõttu ei ole ka nii suurt vajadust kõrgemate maksumäärade järele, et liigset joomist ohjeldada,“ selgitas Angus.

Hamburgi ülikooli teadur dr Jakob Manthey rõhutas samuti, et just teatud alkohoolsete jookide kõrgemad aktsiisimäärad on alkoholihindade erinevuste peamine põhjus.

Näiteks 2020. aastal olid WHO Euroopa piirkonna kõige kõrgema õlle aktsiisimääraga riigid Soome, Türgi, Norra, Eesti ja Island.

Maksu osakaal õlle jaemüügihinnast ulatus neis riikides 28–39 protsendini. Kangete alkohoolsete jookide puhul võib maksu osakaal olla isegi 50% või enam. Madala maksumääraga riikides jääb see 10% või alla selle.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada

Kommenteeri
Loe kommentaare (53)