Hiljuti puhkusel olles kogesin aga ise taas üle tüki aja muusika kuulamise võimu ja geniaalsust – et saan kuulata millal iganes, kus iganes ning just seda, mida just mul parasjagu vaja on.
Ning et see on suurepärane viis, maandus ja teraapia, võimalus töötada sügavuti oma emotsioonidega. Istusin kivisel mererannal ja kuulasin heade klappidega läbi oma lemmikmuusikute uusi albumeid ja lasin end nende loodul puudutada. Minu jaoks on ja jääb muusika millekski sõnadeüleseks.
Minu viis praeguse hetke lemmikut on teie ees ja pange tähele – neist enamus on naised. Kõiki neid muusikuid ühendab see, et nad laulavad omas keeles või on leidnud selle oma helikeeles. Imetlen ja inspireerun tugevatest naisloojatest, kel on julgust käia oma rada, jääda sellele lõpuni truuks.
Arooj Aftab
Aftabi muusikal hoian viimastel aastatel ikka silma peal. Seda New Yorgis baseeruvat Pakistani juurtega heligeeniust kuulsin esmakordselt esinemas ühel väga lahedal Hollandi festivalil, kus ka ise mängisin. Tema mahe ja justkui pretensioonitu laulustiil teeb relvituks ja viib mingisse mõnusamasse ja pehmemasse paika kui see maailm siin. Ei oleks osanud aimatagi, et ainult veidi aega hiljem kohtun temaga Austraalias ühel järgmisel festivalil, saan tuttavaks ja tähistan temaga ta sünnipäeva. Inimesena väga soe ja humoorikas tegelane.
Lido Pimienta
Mitte ühestki sõnast aru ei saa, kuid Lido Pimienta muusika on mind esimesest kuulmisest alates puudutanud. Avastasin ta muusika kord Kanada tuurile minnes; kammisin läbi kümneid Kanada artiste, aga tema oli esimene, kelle muusika kõrvu kikitama pani.
Pimientas on mingi pehme ja ürgne jõud ning suur annus originaalsust ja iseolemist, mis mind ikka selle Kolumbia-Kanada laululooja juurde tagasi toob.
„Quiero Que me Beses“:
Maria Faust
Maria on aare, üdini originaalne helilooja ja saksofonist, hull naine, kes on tänavu aasta jooksul on andnud välja kolm albumit, neist eestlastele tuttavaim ilmselt „Rahamaa“, mille muusika on andnud sisu ja sügavuse teemale, mis kõiki erutab – raha – ning ülimenukale lavastusele, kus ta ise ka live’is kaasa teeb. Ja on muusikas nähtavaks teinud selle väärtuse näilisuse, kutsuvuse, ohtlikkuse, libeduse.
Tema albumeid ei saa kuulata tavapärastel muusikutele sandikopikaid heitvatel voogedastusplatvormidel, vaid ainult ausat osa jagavas Bandcampi platvormil, veelgi parem oleks aga soetada vinüül:
Kaisa Kuslapuu
Äärmiselt mitmekülgne muusik ja omanäoline laulukirjutaja, kes tuntud koosseisudest Lonitseera ja 6hunesseq. Kaisa soolokontsert oli minu jaoks Viljandi Folgi eredaim ja puudutavaim hetk. Hoian talle pöialt ja usun, et tema tegemistel ja muusikal tasub silma peal hoida. Meie juured on samas Viitina külas Võrumaalt.
Üks tavapäraselt sõnaosav ja veidi eneseirooniline lugu Lonitseeralt!
Veljo Tormis / Ülo Krigul, Liisi Koikson, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Sander Mölder, Kristjan Randalu
Kui alustasime Eesti Rahvusmeeskooriga koostööd ning minu ja Tormise loomingu kava kokkupanekut, siis kuulasin väga palju Tormise muusikat ja vaimustusin sellest taas. Kunagi aitas Tormise loodu mind ennast regilaulu juurde. On üsna uskumatu, millise pärandi jõudis Veljo Tormis oma elu jooksul ehitada, luues silla ürgse laulupärimuse ehk regilaulu ja meile praegu nõnda omase koorilaulu vahel.
Mulle meeldivad katsetused. See laul on üks tore leid ja uustõlgendus Tormise loomingust Ülo Kriguli sulest ja Koiksoni ning Fila kammerkoori esituses.
Pelgan viimasel ajal veidi talve tulekut, üleüldist külma ning enda ja inimeste endassetõmbumist koos selle aastaajaga. See laul tuleb mulle meelde kõiki neid asju, mille pärast ma talve armastan ning maandab minu talvehirmu.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare