Massachusettsi ringkonnakohtu kohtunik Patti Saris otsustas, et Trumpi keeld on „meelevaldne, kapriisne ja seadusega vastuolus“.
Trump alustas roheenergia vastast võitlust kohe, kui oli ametisse saanud. Ta avaldas 20. jaanuaril memorandumi, millega peatati lubade ja rendilepingute väljastamine avamere- ja maismaatuuleparkidele kuni otsuste läbivaatamiseni. Kohtunik Saris ütles, et föderaalvõim ei ole esitanud põhjendatud selgitust USA senise poliitika nii drastilise muutmise vajaduse kohta.
New Yorgi peaprokuröri Letitia Jamesi juhtimisel kaebasid 17 osariiki Trumpi maikuus kohtusse, et presidendi keeld tühistada. „See on suur võit meie võitluses kliimakriisiga ja ühe meie parima puhta, usaldusväärse ja taskukohase energiaallika kaitsmise nimel,“ märkis James sotsiaalmeedias.
Valge Maja pressiesindaja Taylor Rogers ütles, et avamere tuuleenergiaprojektide arendamist eelistati ebaõiglaselt, samal ajal kui ülejäänud energiatööstust takistasid koormavad eeskirjad, vahendas CNBC.
Trumpi administratsioon tühistas tuhandete ruutkilomeetrite suurustel ookeanialadel tuuleparkide arendamiseks antud lube. Otsus puudutas ligi 15 000 ruutkilomeetri suurust mereala Mehhiko, Maine’i ja New Yorgi lahes, California ja Oregoni rannikul ja Kesk-Atlandil. Neis paigus andsid taastuvenergia arendamiseks loa eelmised presidendid Barack Obama ja Joe Biden.
Siseministeeriumis teatas suvel, et kaalub tuuleenergia arendamise täielikku peatamist riigile kuuluvatel maadel ja vetes. See tugines Trumpi arusaamal, et taastuvenergia on ebausaldusväärne.
Trump on avalikult naeruvääristanud taastuvenergia, , eriti tuuleenergia tootjaid ning on ekslikult väitnud, kuidas rumalad lääneriigid ostavad Hiinas toodetud tuugeneid, samas kui Hiina ise taastuvenergia tootmisega ei tegele ning jätkab fossiilkütustel põhineva energiasektori arendamist.
Tegelikkus on teistsugune. Delfi kirjutas tänavu augustis, kuidas Hiinas on taastuvenergia tootmine märgatavalt suurenenud.
Hiina on maailma suurim kasvuhoonegaaside emiteerija. Riik on seadnud eesmärgiks saavutada süsinikuneutraalsus aastaks 2060. See tähendab, et järgmise 35 aasta jooksul tuleks heidet vähendada keskmiselt kolm protsenti aastas.
Hiina heitmed on varemgi vähenenud, aga seda siis, kui on olnud majanduslangus. Praegu on olukord teistsugune. Nõudlus elektrienergia järele hoopis suureneb – aasta esimese kuue kuu jooksul 3,7 protsenti. Samas päikese-, tuule- ja tuumaenergia tootmise kasv on sellest ette jõudnud, selgitas Energia ja Puhta Õhu Uurimiskeskuse juhtivanalüütik Lauri Myllyvirta.
„Me räägime sisuliselt esimest korda Hiina heitmete struktuursest langustrendist,“ märkis ta.
Hiljutise uuringu kohaselt suurendas Hiina tänavu poole aastaga päikeseenergia tootmisvõimsust 212 gigavati võrra. Võrdluseks: Ühendriikides oli eelmise aasta lõpus kogu riigi peale kokku päikeseenergia võimsust sellest vähem (178 GW). Päikeseenergia tootmine on Hiinas juba möödunud hüdroenergiast ning on peagi ületamas ka tuuleenergiat, et saada riigi suurimaks puhta energia allikaks. Tänavu esimesel poolaastal lisandus ka 51 gigavatti tuuleenergia võimsust.
Washingtonis tegutseva Aasia Poliitikainstituudi Hiina kliimakeskuse direktor Li Shuo nimetas Hiina süsinikuheitmete stabiliseerumist murranguliseks hetkeks kliimamuutuste vastases võitluses. Tema sõnul näitab see ka, et riik on võimeline heitmeid vähendama ja samal ajal majandust kasvatama. Kuid ta hoiatas, et Hiina suur sõltuvus kivisöest kujutab jätkuvalt tõsist ohtu senistele edusammudele.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (4)