Aasta esimese 11 kuuga kasvas Hiina eksport eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 5,4 protsenti ja ulatus ulatudes 3,4 triljoni dollarini, kirjutab The Wall Street Jpurnal. Samal ajal langes import 0,6 protsenti, tulles alla 2,3 triljonile dollarile.
See tõstis riigi tänavuse kaubandusülejäägi 1,08 triljoni dollarini, teatas Hiina tolliamet esmaspäeval.
Nii ulatuslikku kaubandusülejääki pole majandusajaloos varem nähtud. See peegeldab aastakümnete pikkust tööstuspoliitikat, mis on aidanud Hiinal tõusta 1970. aastate lõpu vaesest agraarmajandusest maailma suuruselt teiseks majanduseks.
1980. ja 1990. aastatel kinnistas Hiina kanda odavate parukate, tossude ja jõulutulede tootjana, pälvides hüüdnime «maailma tehas». Kuid see oli vaid algus – järgnenud aastatel asus Hiina sellele vundamendile agressiivselt ehitama, liikudes väärtusahelas ülespoole ja muutudes asendamatuks lüliks ülemaailmsetes tarneahelates, mis hõlmavad tehnoloogiat, transporti, meditsiini ja tarbekaupu.
Viimastel aastatel on Hiina tippettevõtted tõusnud domineerivaks jõuks päikesepaneelide, elektriautode ja igapäevaseid kodumasinaid käitavate pooljuhtide tootmises.
Hiina tööstuslik mõjuvõim on kaubanduspartneritele ammu teada ja sellest on saanud peamine tüliõun suhetes muu maailmaga. Mullu kasvas riigi kaubandusülejääk rekordilise 993 miljardi dollarini. Triljoni dollari piiri ületamine toob Hiina kasvava ekspordiülekaalu veelgi selgemalt esile ja juhib tähelepanu süvenevale ülemaailmsele kaubanduse tasakaalustamatusele.
«See on nii suur, et on ilmselge – seda puudujääki ei pea kinni maksma mitte ainult USA või Euroopa, vaid kogu maailm,» ütles Jens Eskelund, Euroopa Liidu Kaubanduskoja president Hiinas.