Ema poolt eesti päritolu soome kirjanik Sofi Oksanen peab loomulikuks, et Venemaa naabrid peavad tundma huvi sealse võimu ja rahva ellusuhtumise vastu, kuid ühele küsimusele pole ta siiamaani mõistlikku vastust leidnud: miks küll on vene naised vaikides valmis söötma oma mehi ja poegi kahurilihana Vene täitmatu isuga sõjamasinasse?
Iga päev alates sellest, mil mullu kevadel ilmus eesti keeles Sofi Oksaneni esseistlik uurimus «Samasse jõkke. Putini sõda naiste vastu», näitab ja tõestab, et detailiküllasele pildile, mille ta joonistab Venemaa valitsejate ja rahva agressiivsetest hoiakutest teiste suhtes ja brutaalsetest tegudest teiste kallal, ei ilmu rõõmsamaid toone.
Olgugi pilt sünge ja eurooplastele seletamatu, ei tohi sellelt pilku eemale pöörata, ütleb Oksanen (48) usutluses Postimehele, sest kui loobuda Venemaa motiivide ja tumedate tungide üle juurdlemast, võivad edaspidi tabada Euroopat uued ootamatused.
Suvel ajal jäi silma uudis, et Lääne-Euroopas käib jätkuvalt palju Vene turiste, mida Euroopa poliitikud õigustasid väitega, et isiklikud kontaktid parandavad venelaste ja eurooplaste paremat arusaamist teineteisest. Kas te usute seda?
Olen nõus, et vahetud kontaktid on kasulikud üksteise mõistmiseks. Aga probleem on minu arvates selles, et Euroopa Liidu maades pole piisavalt võimekust või tahet teha venelastel vahet. Näiteks ajakirjanik Andrei Soldatov, kes teeb suurepärast tööd, uurides korruptsiooni ja julgeolekujõude Venemaal, tahtis [mais] tulla Eestisse [Lennart Meri konverentsile], aga teda ei lubatud [Londonis] Finnairi lennule, sest tal on Vene pass. Samal ajal teame, et paljud Vene passi omanikud, kes on sõja poolt, saavad vabalt ringi reisida.
Võiks ju eeldada, et kui venelased tulevad Lääne-Euroopasse ja näevad, et eurooplased tahavad elada rahus, ei tahagi neile kallale tungida, siis muutuvad nad Euroopa suhtes viisakamaks ja mõistvamaks. Peate võimalikuks, et see juhtub?
Ei, muidugi mitte. Neil Vene passi omanikel, kes tahavad teada, milline on elu teistes riikides, on võimalik selle kohta igalt poolt infot saada. Aga enamik inimesi Venemaal ei taha seda teada. Nad võivad kuulata uudiseid sõja kohta [Ukrainas] ka muudest kanalitest [peale Vene kanalite], nad saavad seda teha isegi vene keeles, nad ei pea selleks oskama teisi keeli, nad võiks jälgida ka vene sõltumatut ajakirjandust, mis tegutseb väljaspool Venemaad, aga enamik neist ei kuula neid uudiseid.