Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kohtus eile Londonis Suurbritannia peaministri Keir Starmeri, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Saksamaa kantsleri Friedrich Merziga. „Zelenskõi sai Euroopa liidrite ja meie poolt kindlustunde läbirääkimisteks, sest praegu on surve ka territooriumite peal, mida Venemaa ei ole vallutanud,“ märkis Tsahkna.
„Putin paiskab praegu kõik mängu, inimelusid lugemata, et hoida survet ja näidata ameeriklastele, et ta võidab selle sõja. Aga mingit strateegilist läbimurret tal ei ole,“ ütles välisminister. Ukrainlaste peamine eesmärk on taotleda relvarahu ja ollakse valmis rääkima ka praegustest kontrolljoontest.
Tsahkna sõnul on esmatähtis järgmisel nädalal toimuval Euroopa Ülemkogul võtta vastu Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtu otsus. Sellega toetatakse Ukrainat ja asetatakse end reaalselt rahuplaani läbirääkimiste keskele. „See on selle sõja kõige olulisem otsus, mis on Euroopa käes. See puudutab ka meie enda julgeolekut,“ rääkis ta ja lisas, et sellega tagatakse Ukrainale vähemalt 90 miljardi eurone toetus.
„Ma ei ole üldse kindel, kui palju Ameerikale see otsus meeltmööda oleks,“ nentis Tsahkna, et sellega asetab Euroopa väga selged tingimused ning keegi teine ei saa varasid käsutada. Ka Venemaa ei saaks neid varasid enam tagasi. „Seda on näha ka Venemaa valulikust reaktsioonist, et neile absoluutselt ei meeldi see, kui Euroopa suudaks selle otsuse vastu võtta. See võtaks neilt ära ka võimaluse kaubelda,“ märkis ta (rahuplaan näeb ette, et osa külmutatud varadest saaks USA – toim).
Kui külmutatud varade otsus vastu võetakse, oodatakse liituma ka G7 riike, et garantii oleks suurem. Jaapani keeldumine on aga nurjanud lootused saavutada algatusele ülemaailmne toetus. Belgia, kus suurem osa EL-is külmutatud varadest asub, on aga plaani vastu, sest kardab, et peab raha üksi Venemaale tagasi maksma. „Praegu käib töö, et veenda belglasi ja Saksamaa teeb kõva tööd, lisaks meile, et tuua kõik teised ka pardale,“ selgitas minister. Ta lisas, et positiivne on vähemalt see, et otsus vajab ainult häälteenamust, mitte konsensust – viimase saavutamine on olnud väga keeruline näiteks sanktsioonide ja paljude teiste teemade puhul.
Tsahkna sõnul on külmutatud varade kasutuselevõtt üks otsustavaid hetki, mis on Euroopa käes olnud. „See toob Euroopa ka sellesse mängu. Me ei räägi ju ainult Ukraina territooriumitest, vaid ikkagi Venemaa agressiooni peatamisest ja Euroopa julgeolekust.“
Trumpil on vähe usku
USA president Donald Trump ütles intervjuus väljaandele Politico, et on pakkunud välja uue rahuplaani, mis mõnedele Ukraina ametnikele meeldib, aga mida president Volodõmõr Zelenskõi ei ole läbi vaadanud. „Oleks kena, kui ta seda loeks,“ ütles Trump. Küsimusele, kes on paremal läbirääkimispositsioonil, vastas Trump järgmiselt: „Noh, selle kohta ei saa küsimustki olla. See on Venemaa. Ta on palju suurem riik.“
Trumpilt küsiti kas tal on Zelenskõile ka mingi tähtaeg, milleks ta peab kokkuleppega nõustuma. „Noh, ta peab palli võtma ja hakkama asjadega leppima. Teadma, kui sa kaotad, sest ta on kaotamas,“ ütles Trump. Samuti ütles Trump, et tal on vähe usku, et Euroopa liid suudaksid sõja lõpetamises mingit rolli mängida. „Nad räägivad, nad ei tooda midagi ja sõda lihtsalt jätkub ja jätkub,“ ütles Trump. Kui mõned Euroopa liidrid tahavad aidata Zelenskõil võiduni sõdida, siis „tähendab, vaadake, siis nad peaksid seda toetama“, mitte vaatama Ühendriikide otsa, kes seda koormat kannaks.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (5)