Tänavuse talve jaoks on elektrijaamu Eestis piisavalt ning varustuskindlus on praegu tagatud; varu on piisavalt, et mitte muretseda ühe või kahe võimaliku ootamatu elektriliini või -jaama rikke pärast, märgib Elering teisipäeval avaldatud varustuskindluse aruandes, lisades, et piirangute tekkimise tõenäosus on väga madal.
Kuid ilma täiendavate meetmeteta edaspidi kindlus ei püsi, sest elektriturg suudab küll igal ajahetkel valida soodsaima tootja, kuid ei taga investeeringuid jaamadesse, mis töötavad vaid külmal, pimedal ja tuulevaiksel ajal, seisab aruandes.
Eleringi hinnangul peab aastaks 2028 olema Eestis 1200, aastaks 2030 1300 megavati ulatuses juhitavaid elektritootmise võimekusi ning aastaks 2035 umbes 2100 megavati ulatuses. See tähendab, et kui eeldada, et kümne aasta pärast suudavad umbes 400 megavati ulatuses vajaduse katta elektrisalvestid, siis oleks tavapäraseid elektrijaamasid vaja kokku 1700 megavati võimsuses.
Seega, ilma uute jaamadeta jääb Eesti 2035. aasta eesmärgist kaugele. Praegustest elektrijaamadest on töövõimelised peale 2035. aastat Kiisa gaasielektrijaam, mille kohta on varem öeldud, et 2028. aastal võib riik selle maha müüa, Auvere jaam, mõned väiksemad elektrijaamad ning ka sagedusreservide pikaajalisest hankest juurde tulevad elektrijaamad. Kui need kokku liita, pole see ligilähedaseltki piisav võimsusega, seisab aruandes.
“Seega on meil vaja kindlasti vähemalt 800 kuni 1000 megavati ulatuses täiendavaid uusi elektrijaamasid Eestisse juurde saada. Sellega peavad Elering ja riik nüüd üsnagi prioriteetsena tegelema ja siis ei ole vaja tulede põlema jäämise pärast üleliia muretseda,” märkis Eleringi juht Kalle Kilk.
Kilk märkis, et oluline on ühtaegu hoida töös nii olemasolevaid elektrijaamu kui hakata kiiresti planeerima ja ehitama uusi, sest elektrijaamade ehitamine võtab kaua aega.
2035. aastaks uute vajalike elektrijaamade turule toomiseks luuakse uus võimsusmehhanism, seisab aruandes. Praegu töötatakse seda välja ning vähempakkumine toimub 2030. aasta paiku, mis peaks tagama, et 2035. aastaks suudetakse uued juhitavad tootmisvõimsused valmis ehitada. 2035 on aruande järgi aasta, mil suur osa Eestis asuvatest olemasolevatest tootmisvõimsustest jõuab oma eluea lõppu.
Aastani 2035 on Eestil varustuskindluse tagamiseks vajalikud võimsused olemas, ütleb aruanne – seda juhul kui praegu töös olevad investeeringud realiseeruvad.
Kui aga vajalike koguste tagamine ei ole turupõhiselt võimalik ning strateegiline reserv ei ole enam piisav või Euroopa Komisjonilt saadud riigiabiluba lõppeb, on vaja leida uus lahendus, ütles aruanne. Seetõttu tellin Elering 2025. aasta lõpus ja viib 2026. aastal konsultandi abil läbi analüüsi, mis uurib täiendavaid võimsusmehhanismi variante Eestile.
Kui arvestada ainult turupõhise tegevusega, tekiks juba aastal 2028 puudujäägi probleem: tagatud oleks vaid 851 megavatti juhitavat võimsust varustuskindluse tagamiseks vajalikust 1200 megavatist. Aastal 2030 oleks puudujääk veel suurem (751/1300) ning aastal 2035 oleks puudujääk juba tohutu (976/2100).
Juhitavate võimsuste vajadus Eestis. Autor/allikas: Elering
Taastuvenergia kasv suurendab reservide vajadust
Tuule- ja päikeseenergia kasv suurendab süsteemi tasakaalustamise keerukust ja reservide vajadust, nõudes täpsemaid prognoose, paremat reaalaja jälgitavust ja paindlike ressursside suuremat kasutust, märgib Elering.
“Prognoosivead ja tootmise volatiilsus suurendavad reservide nõudlust ning tekitavad vajaduse nii üles- kui allareguleerimise järele. Samuti muutuvad elektrivõrgu koormusvood ettearvamatumaks, võib tekkida pinge probleeme ning inertsisüsteemi vähenemine sunnib kasutama sünkroonkompensaatorite ja muude vahendite tuge,” seisab aruandes.
Praegu suudetakse Balti sagedusturult päev-ette ajaraamis hankida ning erandite kaudu on loodud võimalus pikaajalisteks reserviteenuste hangeteks, mis peaksid andma investoritele kindluse uute jaamade rajamiseks. “See ja Kiisa avariireservelektrijaama olemasolu tagab, et tasakaalustamiseks vajalikud elektrijaamad on olemas ning püsivad ka tulevikus,” ütleb Elering.
Kriisiolukordadeks on Eleringil välja töötatud tegevusplaanid, sealhulgas tarbimise piiramine, saartalitlus ja taaspingestamine. Kiisa avariireservelektrijaamad annavad võimaluse süsteemi nullist käivitada, kui see peaks kustuma.
Eesti elektrisüsteemis installeeritud võimsused, paindlikkuse ressursid, impordivõimekus ja tipunõudlus. Autor/allikas: Elering
Uued ühendused Soome ja Lätiga kõige varem 10 aasta pärast
Estlink 3 ehk elektriühendus Soomega ja Eesti-Läti neljas ühendus valmivas uuendatud kava järgi vahemikus 2035 kuni 2038. Mõlemad projektid on liikunud ettevalmistusfaasist detailse kavandamise ja keskkonnamõjude hindamise etappi.
Eesti ja Soome vaheline kolmas merekaabel Estlink 3 on kavas valmis ehitada perioodil 2035-2038, selle tarbeks on juba algatatud riiklik eriplaneering ning investeeringuotsus on plaanis teha aastal 2028, ütleb Elering.
Eesti ja Läti vaheline neljas vahelduvvooluühendus plaanitakse rajada samas ajavahemikus kui EstLink 3 ehk 2035.–2038. aastaks, et tugevdada kahe riigi põhivõrgu ühendusi, parandada töökindlust ja võimaldada suuremahulise taastuvenergia liitumist; ka selle projekti jaoks on käimas riiklik eriplaneering ning
investeeringuotsus on kavas langetada aastatel 2027–2028.
Elektritarbimise kasvu kohta Eestis märgib aruanne, et kui üldine tarbimine on olnud kerges kasvus, siis tipukoormused on viimasel kümnel aastal olnud muutumatud, jäädes vahemikku 1400 kuni 1600 megavatti. Rekord on pärit 2024. aasta jaanuarist, kui tiputarbimiseks registreeriti 1595 megavatti.
Mullu detsembris püstitati Eesti elektritootmise rekord: 12. detsembril fikseeriti 1631 megavatti.
“Tulevikus on oodata tiputarbimise kasvu kiirenemist tulenevalt energiatarbimise elektrifitseerimisest. Tiputarbimise kasvu tõusule võib kaasa aidata ka soojuse tootmiseks kasutatavate fossiilkütuste kallinemine koos kliimaeesmärkidega, mis eeldatavasti suurendavad elektril töötavate soojuspumpade ja küttekehade kasutuselevõttu lähiaastatel,” ütles Elering aruandes.
Eestis on 2025. aastal turupõhiseid juhitavaid võimsusi 1493 megavati eest (aastal 2024 1609 megavatti), taastuvenergia (tuul, päike, hüdroenergia) võimsusi 1214 megavati eest (mullu 510 megavatti) ning salvestust 53 megavati eest. Kui sellele lisada turul mitteosalev Kiisa elektrijaam (250 megavatti), on Eesti elektri tootmisvõimsusi 3687 megavatti (mullu 3518 megavatti).
Elektri lõpphind kodutarbijal Läänemere-äärsetes riikides 2024. aastal (senti kilovatt-tunni kohta). Autor/allikas: Elering
Elektriarvele lisandub kaks uut rida
Kui Eurostati andmetel oli elektri lõpphind Eestis 2024. aastal Läänemere-äärsete riikide võrdluses kodu ja äritarbijate lõikes keskmisega võrreldes 15 kuni 20 protsenti soodsam, kuid suurte tööstustarbijate vaates on elektri lõpphind Eestis regiooni keskmisest seitse protsenti kõrgem.
Meie regioonis eristuvad selgelt Soome ja Rootsi madalama elektri börsihinnaga, mille tingib eelkõige soodsate muutuvkuludega hüdroenergia, tuumaenergia ja tuuleenergia suur osakaal.
Elektriarvet on tarbijale kasvatanud ka vajalike reservide hankimine ja tagamine. Elering märgib aruandes, et kui elektri odavnemine jätkub sarnases tempos viimaste aastatega, siis võib loota, et hoolimata uute ridade lisandumisest elektriarvele Eesti tarbijate kogukulud elektrile ei kasva. “Pigem võime loota nende langusele,” märgitakse.
Näiteks saartalituse tagamiseks olukorras, kus Eestil on katkenud ühendus Baltimaadega, kellega hangitakse ühiselt reserve, hangib Elering veel selle aasta lõpus järgmiseks aastaks 1036 megavati eest võimsusteenust ning see läheb maksma 60 miljonit eurot. Elektrihinnale lisab see 6,3 eurot megavatt-tunni kohta ehk keskmisele perele lisandub arvele 19 eurot aastas.
Järgmisest aastast lisanduvad elektriarvele tasakaalustamisvõimsuse ja varustuskindluse tasu.
Elektri lõpphind suurtel tööstustarbijatel Läänemere-äärsetes riikides 2024. aastal (senti kilovatt-tunni kohta). Autor/allikas: Elering
Eleringi varustuskindluse aruanne 2025: