2025. aastal investeeris 78 protsenti ettevõtteid – näitaja, mis on lähedane ELi keskmisele (86 protsenti) –, keskendudes pigem ettevõtte kasvule ja innovatsioonile kui vanade seadmete asendamisele. See on ambitsioonikuse selge märk.
Eesti ettevõtted peavad innovatsioonis sammu ELiga: peaaegu iga kolmas (29 protsenti) investeerib uutesse toodetesse või teenustesse. Digitehnoloogiate kasutuselevõtt edeneb: tipptasemel tehnoloogiate kasutamine on võrreldes eelmise aastaga paranenud, tõustes 32 protsendini. Generatiivse tehisintellekti tugev kasutuselevõtt – seda kasutab 37 protsenti ettevõtteid peamiselt sisemiste protsesside ja turunduse jaoks – näitab selget soovi liikuda nutikamalt ja tõhusamalt tegutsemise suunas.
Ligi pooled Eesti ettevõtted (45 protsenti) peavad rangemaid kliimastandardeid riskiks – rohkem kui ELis keskmiselt –, kuid vajalikke samme on astunud vaid kolmandik (36 protsenti; ELi keskmine on 53 protsenti). Jõupingutused keskenduvad peamiselt jäätmete vähendamisele (74 protsenti), mis on laias laastus võrreldav ELi ettevõtetega. Samas on selge potentsiaal suurendada investeeringuid energiatõhususse, taastuvenergiasse ja kestlikku transporti, et vähendada lõhet ELi keskmisega.
Eesti ettevõtted on tihedalt seotud globaalse kaubandusega, eriti töötlevas tööstuses, mistõttu geopoliitilised vapustused ja turuhäired mõjutavad neid tugevamalt. Kuigi neil on vähem regulatiivseid ja tollipoliitikast tulenevaid takistusi kui suuremal osal ELi ettevõtetel, näevad eksportijad siiski, et ELi ühtne turg saaks olla märksa paremini integreeritud.
Investeerimistõkked püsivad märkimisväärsed: ettevõtetele on kõige problemaatilisemad ebakindlus (89 protsenti), oskuste nappus (80 protsenti) ja suured energiakulud (67 protsenti). Hoolimata neist takistustest on Eesti soolise mitmekesisuse osas ELis juhtpositsioonil – Eestis on 34 protsenti tippjuhte naised, samas kui ELi keskmine on 25 protsenti.