Sõja 1384. päev: Venemaa rünnakus Sumõ oblastile sai viga vähemalt seitse inimest | Välismaa

Venemaa poolt okupeeritud Donetski kohus mõistis vangi neli Vene sõdurit, keda süüdistati USA päritolu Kremli-meelse võitleja ja propagandisti Russell Bentley piinamises ja mõrvas.

Vitali Vansjatskile, Vladislav Agaltsevile, Vladimir Bažinile ja Andrei Iordanovile määrati mullu aprillis toime pandud kuriteos osalemise eest vanglakaristused vahemikus poolteist kuni 12 aastat.

Kohtu andmetel ründasid Vansjatski, Agaltsev ja Iordanov 8. aprillil Bentleyt ning piinasid ta surnuks. Seejärel lasid Vansjatski ja Agaltsev väidetavalt õhku auto, milles oli mehe surnukeha, ning 9. aprillil aitas Bažin säilmeid peita.

Kõik neli sõdurit tunnistasid end süüdi. Vansjatskile ja Iordanovile mõisteti 12-aastane, Agaltsevile 11-aastane ja Bažinile poolteiseaastane vangistus. Ühtlasi võeti kolmelt esimeselt ära sõjaväeline auaste.

64-aastane Bentley oli Venemaa Ukraina-vastase tegevusega seotud juba alates sissetungi algusest 2014. aastal. Texasest pärit ja end “Donbassi Kauboiks” nimetanud Bentley sai Vene propagandakanalites tuntuks USA valitsuse hääleka kriitikuna.

Sõjaväelist kutsungit “Texas” kasutanud Bentley jäi Donetskis kadunuks 2024. aasta aprillis.

Neli Vene sõdurit pidasid meest ekslikult USA diversandiks. Nad nõudsid Bentleylt dokumente ja kohalviibimise põhjendamist. Mees tutvustas end reporterina, märkides, et on töötanud Venemaa riiklikus uudisteagentuuris Sputnik. Seepeale kandis Vansjatski väeosa juhtkonnale ette, et on tabanud diversandi.

Vansjatski sai käsu toimetada Bentley juhtimispunkti ning andis Iordanovile korralduse ameeriklane kinni pidada.

Bentley pandi autosse, teda peksti ja piinati, mille tagajärjel ta suri.

Uurijate sõnul asetasid Vansjatski ja Agaltsev seejärel surnukeha auto pagasiruumi ja lasid sõiduki õhku. Järgmisel päeval läksid Bažin ja Iordanov plahvatuspaika ning põletasid ohvri säilmed.

Aastatel 2014–2017 võitles Bentley pataljonis Vostok ja sai 2021. aastal Venemaa kodakondsuse. Ta oli teeninud kolm aastat USA armees, kust lahkus puhta teenistuslehega, ning kandideeris kord Minnesotas elades ka USA senatisse.

Venemaa juhtiv Kremli-meelne ajakirjanik ja riikliku kanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan kirjutas pärast tema kadumist sotsiaalmeedias, et Bentley suri Donetskis “meie inimeste” eest.

Ukraina keskendub armee tugevdamisele tõhusama mobilisatsiooni, värbamise ja kvaliteetse väljaõppe kaudu, et jätkata vastupanu Venemaa täiemahulisele sissetungile, teatas Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi esmaspäeval pärast kohtumist sõjaväelastega.

Muudatuste taustaks on Venemaa pealetungi ajal Ukraina sõjaväejuhtkonna pihta suunatud teravdatud tähelepanu, samuti raskused mobilisatsiooniga ja isikkoosseisu nappus rindejoonel.

“Vaenlane jätkab pealetungi, mistõttu pole meil muud valikut, kui tugevdada oma kaitset ja armeed, et Venemaa täiemahulist agressiooni tõrjuda,” kirjutas Sõrskõi Facebookis.

Uute meetmetega soovitakse sõjaväelaste ettevalmistust põhjalikult muuta, parandades nii väljaõppe struktuuri kui ka tingimusi.

Ühe olulisema muudatusena pikendatakse üldist sõjalist baasväljaõpet 51 päevani ning lahinguüksustes viiakse sisse erialane väljaõpe ja kohanemisperiood.

Lisaks parandatakse instruktorite väljaõpet, ajakohastatakse väljaõppekeskuste taristut ning pakutakse värskelt mobiliseeritutele psühholoogilist ja taktikalist tuge sisseelamisel.

Ukraina väljaõppekeskuste auditi käigus selgitati välja parimad baasid, mis seatakse teistele eeskujuks. Ohutuse ja väljaõppe järjepidevuse tagamiseks viiakse programmid rindealadelt eemale, suunates need Kesk- ja Lääne-Ukraina harjutusväljadele.

Samuti nõudis Sõrskõi kaitsetaristu kiiret parandamist, viidates mõne väljaõppekeskuse ebarahuldavale olukorrale.

“Meil pole õigust suhtuda sõjaväelaste ohutusse hooletult. Olen andnud vajalikud korraldused tuvastatud probleemide lahendamiseks,” sõnas Sõrskõi.

Ukraina väed hävitasid reedel, 5. detsembril Krasnodari krais asuvas Temrjuki sadamas toimunud droonirünnakus 20 kütusemahutit ehk 70 protsenti nende koguarvust, teatas peastaap esmaspäeval.

Reedene rünnak põhjustas suure tulekahju Temrjuki sadamas. Tegemist on rajatisega, kus käideldakse erinevaid kaubaliike, sealhulgas Vene sõjaväe varustamiseks kasutatavat veeldatud maagaasi.

Krasnodari krai operatiivstaap kinnitas, et sadam sai droonirünnakutes kahjustada.

Esmaspäeval oli jätkuvalt leekides veeldatud gaasi laadimisestakaad, kus asub umbes paarkümmend tsisternvagunit. Peastaabi andmetel oli pühapäeva õhtuks tuli levinud ligi 1000 ruutmeetrile.

Venemaa korraldas ööl vastu esmaspäeva järjekordse droonirünnaku Sumõ oblastile, milles sai viga vähemalt seitse tsiviilisikut. 

Sumõ oblasti võimud teatasid, et Vene väed ründasid droonidega Ohtõrka piirkonda ja tabasid üht kõrghoonet. Võimud teatasid hiljem, et Venemaa rünnaku tõttu sai viga vähemalt seitse inimest, vahendas Ukrainska Pravda. 

Vene väed ründasid ööl vastu esmaspäeva ka Tšernihivit. Droonirünnaku tõttu süttis kõrghoone lähedal asuv gaasitoru ning kaks inimest sai vigastada.

Ukraina õhujõud teatasid hiljem, et Vene vägi ründas ööl vastu esmaspäeva Ukrainat 149 ründedrooniga, neist hävitati või suruti maha 131.

Vaenlase droonid tabasid sihtmärke 11 paigas, lisaks kukkus neljas paigas alla droonitükke, edastasid õhujõud.

USA president Donald Trump ütles pühapäeval, et on oma Ukraina ametivennas Volodõmõr Zelenskis veidi pettunud, kuna too pole veel põhjalikult tutvunud plaaniga Venemaaga peetava sõja lõpetamiseks.

“Oleme rääkinud president Vladimir Putiniga ja oleme rääkinud Ukraina liidritega, kelle hulgas Zelenskiga. Pean ütlema, et olen veidi pettunud, et president Zelenski pole ettepanekut veel lugenud ja seda vähemalt mõne tunni taguse seisuga,” kurtis Trump ajakirjanikele Kennedy Keskuse autasustamistseremoonia punasel vaibal küsimustele vastates.

Koheselt polnud selge, kas Trump pidas silmas plaani mingisuguseid uuemaid täiendusi. Hiljuti toimusid ka läbirääkimised USA ja Ukraina ametnike vahel. Kõnelused toimusid pärast seda, kui USA saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kremlis Putiniga ja Moskva lükkas osa USA ettepanekust tagasi.

USA plaan on läbinud mitu versiooni alates selle esmakordsest väljailmumisest eelmisel kuul ja pälvinud kriitikat, et see on liiga leebe Venemaa suhtes, mis tungis 2022. aasta veebruaris Ukrainasse.

Zelenski ise ütles laupäeval, et temal ja tema läbirääkijatel oli USA saadikute Steve Witkoffi ja Jared Kushneriga väga sisukas ja konstruktiivne vestlus Ühendriikide esitatud rahuplaani teemal.

“Ukraina on pühendunud ausale koostööle Ameerika poolega, et saavutada tõeline rahu. Leppisime kokku järgmistes sammudes ja Ameerikaga peetavate kõneluste formaadis,” sõnas Zelenski, kui Floridas pidi algama kõneluste kolmas päev.

Witkoff ja Kushner olid Ukraina pealäbirääkija Rustem Umerovi ja kaitseväe staabiülema Andri Hnatoviga arutelusid pidanud alates neljapäevast.

Zelenski ütles, et kõne Witkoffi ja Kushneriga keskendus mitmele aspektile ja arutati kiirelt võtmeküsimusi, mis suudaksid tagada verevalamise lõpu ja kõrvaldada Venemaa kolmanda sissetungi ohu, aga ka ohu, et Venemaa ei täida oma lubadusi, mida on varem korduvalt juhtunud.

Ukraina riigipea ütles, et ootab Umerovilt ja Hnatovilt üksikasjalikku aruannet.

“Me ei saa kõike telefonitsi arutada, seega peame ideid ja ettepanekuid meeskondadega üksikasjalikult läbi töötama,” lisas president.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 810 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 181 680 (võrdlus eelmise päevaga +810);

– tankid 11 403 (+2);

– jalaväe lahingumasinad 23 689 (+1);

– suurtükisüsteemid 34 917 (+10);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1562 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 1253 (+0);

– lennukid 431 (+0);

– kopterid 347 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 88 457 (+530);

– tiibraketid 4054 (+30);

– laevad/kaatrid 28 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 69 182 (+47);

– eritehnika 4018 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.