Järk-järgult muutub jäätmete liigiti kogumine mugavamaks, omavalitsused saavad kujundada süsteemi vastavalt piirkonna vajadustele, konkurents jäätmeturul kasvab ning valdkond muutub läbi digitaliseerimise läbipaistvamaks.
„Jäätmereformi on koos omavalitsuste ja ettevõtjatega üle kahe aasta ette valmistatud. Riigi roll on olnud veenduda, et süsteem töötaks nii inimese kui ausa konkurentsi kasuks. Eesmärk on, et jäätmed ei läheks põletusahju või prügimäele, vaid need liiguksid materjalina Eesti tööstusele. Selleks peab kogu ahel toimima – inimesel peab olema lihtne ja taskukohane sorteerida, omavalitsusel selge vastutus süsteemi korraldamisel ja ettevõtjal kindlus investeerida siinsesse tööstusesse,“ lausus taristuminister Kuldar Leis.
Üleminek uuele jäätmehoolduse süsteemile on plaanitud järk-järgult vastavalt sellele, kuidas erinevates omavalitsustes praegu kehtivad lepingud lõppevad. 2026. aastal teeb uued hanked kümmekond omavalitsust ning 2030. aastaks kehtib üle Eesti kõigis omavalitsustes uus süsteem.
„Kliimaministeeriumi juhtimisel ellu kutsutav jäätmereform annab sektori jaoks kauaoodatud võimaluse murda välja paarkümmend aastat kestnud seisakust,“ lausus Eesti Rohetehnoloogiate Liidu tegevjuht Kädi Ristkok.
„See loob aluse, et jäätmetest saaks Eestis kvaliteetne uus tooraine, suurendades läbipaistvust ja tagades puhtamad jäätmevood ringlussevõtu kasvuks. Eesti tööstus saab teisesest materjalist luua enda konkurentsieelise, kui luuakse toimiv andmesüsteem, lihtsustatud regulatsioonid ja selge suund puhta tööstuse arenguks, võimaldades ringmajandusel päriselt toimida ja tugevdades Eesti positsiooni rahvusvahelisel turul. Eesti Rohetehnoloogia Liit näeb, et see on hea algus, millest edasi liikuda.“
Reformi tulemusel on inimese jaoks jäätmete sorteerimine edaspidi lihtsam. Kodude juurde või lähedusse tekib ka pakendijäätmete (plast- ja metallpakend, klaaspakend, paber ja papp-pakend) üleandmise võimalus, mille hind ei tohi olla inimese jaoks kõrgem kui 50 senti tühjenduskorra eest.
Kes kogub jäätmeid liigiti, nende igakuine jäätmearve hakkab olema kaks-kolm korda väiksem kui neil, kes kodus jäätmeid ei sorteeri. Valmib ka üleriigiline sortimisjuhend, millest jäätmete liigiti kogumisel lähtuda.
Omavalitsus saab kujundada süsteemi vastavalt oma piirkonna vajadustele. Kohalikud omavalitsused saavad konkreetsed eesmärgid, kui palju jäätmeid tuleb liigiti koguda, ning ka paremad võimalused nende sihtarvude täitmiseks – olgu selleks lisarahastus, konkurentsitihedam veo- ja käitlusturg või nutikamad digilahendused. Riik toetab KOVide üleminekut Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) jäätmetaristu arendamise toetusmeetme kaudu.
Veo- ja käitlushanked eraldatakse, et eri ettevõtetel oleks lihtsam turule pääseda ja pakkuda paremat teenust. Põletus- ja ladestustasu kaudu muutub ringlussevõtt majanduslikult mõistlikumaks kui jäätmete ladestamine või põletamine. Suurenevad puhtad jäätmevood ning andmevahetus muutub läbi digitaliseerimise kiireks, läbipaistvaks ja usaldusväärseks – alates 2027. aastast võetakse kasutusele uus jäätmeinfosüsteem Pistrik.
Riik jagab ringlussevõtuvõimekuse suurendamiseks ka ettevõtetele KIKi kaudu toetust. Esimeste toetusotsuste hulgas oli näiteks 3 miljonit eurot DME Recycling OÜ-le, et rajada Narva plastijäätmete ümbertöötlemise tehas.
Samuti sai Ragn-Sells ligi 0,5 miljoni eurose toetusotsuse köögi- ja sööklajäätmetest komposti tootmiseks. Peagi lisandub veel toetusotsuseid jäätmete ringlussevõtu arendamiseks.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (15)