Psühhiaatri ja analüütilise psühholoogia rajaja Carl Jungi sünnist möödus tänavu 150 aastat. Igapäevaselt psühhiaatri ja terapeudina töötava Pille Varmanni esimene Jungi tõlge ilmus aastal 2005 ja see oli osa raamatust “Inimene ja tema sümbolid”. Ta tunnistas, et pistis 20 aastat tagasi sellega rinda, ise täpselt aru saamata ja teadmata, millega tegemist on. Täna on olukord teine – ta teab, millega tegeleb.

“Ma tean, kui raske on sellest aru saada, aga võib-olla mind ajendas väike vastutustunne ja missioon. Mul on keelehuvi olnud kogu aeg, ma olen olnud harrastustõlk 35 aastat, tegelenud kirjaliku ja suulise tõlkega, mulle meeldib sõnadega mängida ja panna ennast proovile, eriti teemas, mis mind ennast väga huvitab. Ma mõtlesin, et ma saan süvitsi mingi asja sisse minna,” rääkis Varmann.

30 aastat tagasi ilmus Mati Undi tõlge Jungi teosest “Tänapäeva müüt: asjadest, mida nähakse taevas”. Varmann ütleb, et uus raamat on esimene eestikeelne ülevaatlik teos Jungist.

“See annab Jungi kujunemisest, tema eluloost, tema suhetest Freudiga, tema teooriatest ja tema kultuurilisest fenomenoloogilisest tähendusest väga hea ülevaate. Siin on 15 erinevat esseed, mis pärinevad kõik erinevatelt autoritelt. Need autorid ongi erinevates valdkondades töötavad analüütikud: mõni neist on kirjandusteadlane, mõni on kirikuõpetaja, mõni ajaloolane, mõni filosoof. Nad avavad teatud vaatenurka sellest Jungi pärandist,” kirjeldas Varmann.

Raamatus kasutatakse mõistet “kiir-Jung”, mis võiks võrduda kiirtoiduga. Kiirtoit see raamat siiski pole ja nõuab süvenemist.

“See pole kergelt omastatav, see pole tühjad kalorid, vaid pigem on raamat sellisele inimesele, kes on juba midagi lugenud ja tahab süvitsi minna, tahab aru saada ja võib-olla tahab vaielda enda sees. Mõtleb, et mis jama see Jung ajas ja kes ta õieti oli,” ütles psühhiaater.

Carl Jungi inimesekäsitlusse süüvimine algas Varmanni jaoks paralleelselt tema psühhiaatriaõpingutega. Kui residentuuri alustas ta aastal 1999, siis analüütikuõpinguid 2001.

“Võib-olla köitis kõige rohkem see humanism ja lähenemine inimesele üldse, sest tegelikult ajaloos oli Jung esimene inimene, kes hakkas oma patsientidega rääkima ja seda päriselt. Ta töötas Šveitsis Burghölzli haiglas, kus olid skisofreeniahaiged. Ta hakkas küsima, kust nende huvitavad mõtted pärit on, sest ta tahtis teada, kust need tulid. See on minule ka olnud hästi oluline,” sõnas Varmann, märkides et on just ses aspektis Jungile sarnane. “Ma enne ei jäta, kui ma olen aru saanud, kust see tuleb,” lisas ta.

Pille Varmann Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Nii Sigmund Freud kui ka Carl Jung on mitmes mõttes klassikud. Samas on olemas psühholoogia suundi, mis eitavad psühhoanalüüsi tõsiseltvõetavust. Kriitika Varmanni ei häiri, tema sõnul ei peagi see kõiki inimesi kõnetama.

“Inimesed on niivõrd erinevad, keegi tegeleb astrofüüsikaga, mina ei tea sellest midagi. Sellest pole ka lugu. Igaüks jäägu oma liistude juurde.”

Varmann on jungiaanliku analüütikuna tegutsenud pikalt ja leiab ise ka töö kõrvalt aega Jungi lugeda.

“Mul on päris suur raamatukogu ja õnneks või kahjuks tellin endale pidevalt raamatuid juurde. Kahjuks, sest olen endale väikse piirangu peale pannud, et pea natuke hoogu, ja õnneks selles mõttes, et kui mul on mingi huvitav probleem, millest ma tunnen, et ma ei tea piisavalt, siis ma tellin juurde mõned raamatud, et sellest rohkem teada saada ja see aitab edasi,” rääkis psühhiaater.

Jungi käsitlus terviklikust isiksusest

Carl Jungi inimesekäsitlusest ja tema lähenemisest inimese hingeelule tõi Varmann välja mitu olulist baastõde.

“Võib-olla peaks alustama teadvusest ja teadvustamatusest. See on juba selge, et on midagi, mida me teame enda kohta, ja suur osa endast, millest me midagi ei tea. See võib meile aeg-ajalt tekitada üllatusi, ebameeldivusi ja koguni probleeme näiteks suhetes. Siis kindlasti individuaalne, inimese enda alateadvus, aga ka kollektiivne alateadvus, hästi tuntud mõiste. Lisaks kompleksid, sellest saavad kõik inimesed mingil määral aru,” loetles Varmann ja selgitas komplekside olemust.

“Kui oled laps, siis selge see, et vanemad on sinu suhtes võimupositsioonil. Ema ütleb, et tee seda ja pane need püksid jalga. Siis sa lähed kooli, õpetaja on sinu suhtes võimupositsioonil, see on ka täiesti päevselge. Ta ütleb, et miks kontrolltöö jälle kaks on või miks kodused tööd tegemata ja sina oled selline alistuv õnnetu õpilane ja proovid kuidagi ära vingerdada või siis ära teha. Ja siis ülikoolis ka ikkagi õppejõust sõltub, mis hinne matriklisse tuleb või kas saad aine läbi,” rääkis Varmann.

Mõned inimesed teevad sellest tema sõnul otsuse, et ei satu enam iial olukorda, kus keegi nende üle otsustab ja hakkavad ise teisi inimesi juhtima.

Freudi järgi on inimese teadvustamatu pool üldiselt midagi koledat: sinna surutakse kõik see, mida ei ole sünnis avalikult näidata. Varmann leiab, et Jungi jaoks on see kardinaalselt erinev.

“Minu jaoks on alateadvus nagu aardelaegas. Sealt võib leida muu hulgas ka n-ö koledaid asju, aga ka väga häid, üllatavaid ja lausa suurepäraseid asju,” lausus Varmann. Ta selgitas, et Jungi arusaam psüühest oli midagi loovat ja dünaamilist.

“Sealt võib tulla igasuguseid üllatusi. Ka sümptomid, ütles Jung, on teleoloogilised. See tähendab seda, et kui sul pea valutab või on mingi probleem, siis sellel on alati mingi eesmärk, kuhu see sind tahab juhtida ja sinu ülesanne on välja mõelda, et mis see eesmärk võiks olla, kuhu see sind juhib või mille pärast valutab sul pea just nüüd,” tõi psühhiaater välja.

Inimese terviklikuks isiksuseks kasvamist või saamist nimetas Jung individuatsiooniks ja see peaks olema lõppsihiks, kuhu inimene võiks jõuda.

“Inimesest saab üks tervik, ta on kõik oma kompleksid ja osad integreerinud. Selleks on hea sümbol mandala. Kõige algelisem mandala on ring ja punkt keskel, aga kui ilusad on need hästi välja töötatud mandalad väikeste kaunistustega, seda me oleme kõik näinud. Inimese hing võiks olla midagi samasugust, kui ta on valmis saanud. See on ilus, terviklik, täiuslik, seal on erinevad värvid, erinevad mustrid ja see kõlab kõik väga ilusti kokku,” rääkis Varmann.

Pille Varmann Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Psüühes on Varmanni sõnul isetervendavad jõud. Kui inimene ise palju ei sega, liigub see õiges suunas, aga inimene kipub just seda segama.

“Näiteks kui ma ei taha mitte mingi hinna eest võimust loobuda, ma tahan sellest kümne küünega kinni hoida, siis mina täpselt selles kohas kinni olen. Ma võin olla selles kohas kinni kolm, kümme või 30 aastat. See on minu valik,” nentis psühhiaater.

Terviklikkuse saavutamist takistab väline müra – sotsiaalmeedia, uudised, teiste inimeste arvamus ja meie enda arvamus oma elu kohta.

“Me oleme kurdistunud. Peaksid olema sellised tingimused, kus ma olen võib-olla avatud ja natuke uudishimulik, et mida see sisemine hääl tahab öelda. Tavaliselt juhtub see kriisiolukorras,” märkis Varmann ja tõi näiteks, et kui inimese elu on kokku varisenud – ta kaotas töökoha, suhe läks katki, on rahatu ja ka sõbrad jätsid ta üksi –, siis on ta oma sisemisele häälele eriti vastuvõtlik.

“Sellest võib saada tema elu suurim pööre, kus ta tegelikult teeb selle kannapöörde ja hakkab hoopis teiste asjadega tegelema, teiste inimestega suhtlema ja läheb teises suunas. See on tegelikult eriline,” ütles psühhiaater.

Kui kriisid kuuluvad ühel või teisel viisil elu juurde, siis võivad need olla ta sõnul palju tagasihoidlikumad.

“Mõni inimene ütleb, et mul on elus kõik hästi. Mul on tore töö, toredad lapsed, tore elukaaslane, ma saan hästi raha, ma olen palju reisinud, aga minu hing on tühi. Mu hing on lihtsalt tühi ja mis sa siis teed. Siis tuleb vaadata, millega seda hinge täita. Sa hakkad lihtsalt selle peale mõtlema, kuidas täita oma hinge olukorras, kus sul on kõik hästi, aga midagi on nagu puudu,” rääkis Varmann.

Eneseareng ja töö iseendaga

Tihtipeale toimuvad inimese elus erilised sündmused, kui ta on mõne pöörangu lähedal. Varmannil on juhtus sama, kui oli sisehaiguste arst ja ta sai ühel hetkel aru, et see, mida ta teeb, on kaotanud tema jaoks mõtte. Säde ja kirg olid kustunud.

“Ma ei teadnudki, mida ma edasi enam teen. Siis oli selline hetk, et olin segaduses mitu kuud ja mõtlesin, et ma ei tea, pean vist arstiametist loobuma ja mis ma üldse teen. Ühel päeval tuli mul mõte, et peaks uurima, kuidas psühhiaatriaga on, see oli esmaspäeva hommik kell üheksa. Võtan telefoni ja uurin seda asja. Mulle vastas hääl telefonis, et täna hakkas dokumentide vastuvõtt, tulge kohe. See oli see sünkroonsus. See mõte tuli mulle täpselt sel hetkel, kui dokumentide vastuvõtt algas,” meenutas Varmann ja nentis, et elu saadab inimestele märke ja see on meie asi neid märgata.

Varmann on pidanud ennast palju analüüsima ja lahti mõtestama. Ta on enda sõnutsi intuitiivne tundetüüp.

“Eneseanalüüs, see on nagu aarete otsimine. Sa ei tea, kus need aarded on ja muudkui aga kaevad ja kaevad, muld lendab. Kui sa leiad mingi aarde, millest sul aimugi polnud, siis oled nii kohutavalt õnnelik. Võib-olla leiad ka midagi, mis on maetud kellegi poolt sinna, kes on enne sind elanud ja oled ka sellest väga üllatunud. See omab su jaoks tähendust. Minu jaoks see analüüs on olnud eelkõige kuidagi elu mõtestamine, suhete mõtestamine ja tähenduse otsimine enda teel,” tõdes Varmann, kes on sel teekonnal leidnud endast väga palju andeid.

“Just nimelt tants, laul ja maalimine on minu elu igapäevased osad ja kõike muud. Aga võib-olla leidsin tõelise usu sellesse, et olen õigel teel, see on kõige olulisem osa.”

Pille Varmann Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Oma töös kohtub Varmann igapäevaselt erinevate inimestega ja väga raskete lugudega, mille vastuvõtmine ei ole kergete killast. Samas ütleb ta, et see töö võib-olla kasvatabki inimeses paradoksaalseid omadusi.

“Aeg-ajalt tuleb sellist inimestest väsimist, et sa ei jaksa enam inimestega palju olla ja sellest on natuke kahju. Tahaksin tegelikult rohkem oma sõpradega aega veeta, aga paraku töö nõuab lõivu. Veedan mõnikord üksi aega ja see on viljastav üksiolek. Viljastav ja tervendav ja toitev üksiolek. Mul on hästi palju hobisid ja ma olen vabal ajal väga rõõmus inimene, et eriti muredesse ei takerdu ja see ongi paradoksaalne omadus, mis on minus tekkinud tänu sellele tööle. Kahtlemata oluline on omaanalüüs ja regulaarne supervisioon ehk siis töö juhendamine,” sõnas Varmann.

Meie ühiskonnas on pikemat aega räägitud vaimse tervise kriisist, tööd on palju nii psühholoogidel kui ka psühhiaatritel. Varmanni hinnangul tekitab meile kõige rohkem probleeme suur lõhestumine.

“Meil on õiged ja valed inimesed, kes on kelle poolt, see pidev viha ja teineteise süüdistamine ja ärapanemine teineteisele, ma arvan, et selle all kannatavad paljud inimesed. Võib-olla see on põhjus, miks ma poolteist aastat juba ei loe uudiseid, ma lihtsalt enam ei suuda, see on minu vaimse tervise küsimus. Rääkimata lastest ja noortest, kes selle all kõige rohkem kannatavad,” ütles Varmann.

Siit aitaks tema sõnul edasi Jungi vastandite ületamise funktsioon.

“Jungil oli selline mõiste: psüühiline funktsioon, transtsendentne funktsioon ja see on see, mis aitab vastandeid ületada. Kui sul on must ja valge, siis see transtsendentne on see, mis nendest kokku tuleb, see kolmas miski. Kui on vaenlased ja meie omad, et me kuidagi kasvaks nii kaugele, et me jõuaks selle kolmandani. Mida ma oma elus saan teha, et ma ei ole selline inimesi vastanditeks jagav inimene,” ütles Varmann ja tõi välja paralleeli inimesest kahe seljakotiga.

“Kõhu peal on üks seljakott, seal on teiste vead ja selja taga on tal enda seljakott oma vigadega. Aga tema seda ei näe, mis tal seljas on, ta näeb ainult seda, mis tal kõhu peal on ja siis ütleb teisele, et vaata, sul on see ja see viga. Tegelikult on igaühel kaks kotti ja ma arvan, et peaks ikka oma koti eest vastutust võtma. Võtma seljast ära, tegema lahti ja vaatama, mis seal sees on.”

Eneseanalüüs kestab kogu elu ja seda teevad inimesed tihtipeale üksi, aga ka koos heade sõpradega. “Sa räägid olulistest asjadest, räägid, et tead, mul juhtus selline asi ja sõber ütleb sulle ausalt, et kuule, mõtle selle üle. See on väga suur väärtus,” tõdes psühhiaater.

Kui Jung räägib inimese kõrgematest vajadustest ja tähenduseotsingust, siis meie ühiskonnas annavad ikkagi tooni jõukuse ja võimuga seotud väärtused. See on Varmanni hinnangul isiksuse arengu küsimus ja selleks peaks võimust ning rahast lahti laskma.

“Oled sa selleks valmis? Loodetavasti tuleb see hetk, kus sa saad aru ja tunnedki tühjust hinges, see ei ole väga hea tunne ja sul tekib mõte midagi teha, mis su hinge täidaks hoopis. Sealt sa lähed edasi,” ütles ta.

Pille Varmann Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Kollektiivne teadvustamatus

Üks oluline Jungi panus oli kollektiivse teadvustamatuse postuleerimine. Kollektiivne teadvustamatus on näiteks meie rahva teadvustamatus, meie perekonna teadvustamatus kuni meie inimkonna teadvustamatuseni välja.

“See on väga arhetüüpne lai mõiste ja see on väga võimas jõud. Seda võiks võrrelda tsunamiga, mis on selline arhetüüpne jõud,” sõnas Varmann ja lisas, et Eesti puhul on kahtlemata rõhk traumadel.

“Meil on olnud väga traumaatiline ajalugu ja seda me kõik teame. Võib-olla on vähe olukordi, kus me saame nendega tõsiselt tegeleda, sest enamasti, ka kolleegide keskel on juhtunud, kui on tulnud sellest juttu, siis kiirelt sõnab keegi kolleeg, et jätame selle vana teema. Keegi ei taha sellest rääkida,” nentis psühhiaater.

Ta meenutas 2014. aasta laulupeol kavas olnud Erkki-Sven Tüüri laulu “Taandujad”.

“Kuna laulupeo proovid kestavad aasta aega enne kui see pidu teoks saab, siis juba sügisel hakkas lauljate hulgas kostma sisinat, et milleks selline vastik laul ja seda ei taha laulda. See sisin läks kevade poole aina tugevamaks. Märtsikuus plahvatas pomm. Suursaadik Margus Laidre kirjutas Postimehes, et sellist laulu ei sobiks laulupeol laulda. Sellele vastas Erkki-Sven Tüür ka artikliga, öeldes palun vabandust, kui te ei taha, ma võin selle laulu tagasi võtta. Päriselt, oma silmaga lugesin. Kolmandaks ilmus artikkel Peep Ilmetilt, kes oli sõnade autor. Ei tea, et kunagi oleks kirjutanud luuletaja niimoodi, et esimene rida oli selline, see tähendas seda, teine rida selline, see tähendas seda ja nii edasi. Väga suured vastuseisud olid lauljate hulgas seda laulda, aga lõpuks see laul siiski ära tehti,” meenutas Varmann ja kutsus üles seda Heli Jürgensoni juhatatud lugu järele vaatama.

Pahatundele vaatamata ei saanud lugu aga vältida ja see teeks olukorda hullemaks. “Vältimine ei tee asja paremaks, see teeb hullemaks, sest see kestab palju kauem. Kui sa ei väldi, teed selle läbi, siis see on lõpetatud,” ütles psühhiaater.

Muusika on Varmanni jaoks hingekeel, mis puhastab nii heast kui ka halvast ja tekitab vertikaalse ühenduse. “See läheb läbi keha, sa laulad ju kehaga ja su keha on nagu muusikainstrument seal. Tekitab ühenduse iseendaga ja võib-olla ka kõrgema tasandiga,” sõnas Varmann.

Jung arvas muuseas, et inimesel on religioosne instinkt, aga ta ei pruugi seda kunagi realiseerida ning see võibki jääda passiivseks.

“Tegelikult ta arvas, et inimene vajab ühendust millegagi, mis on temast suurem. Seda me näeme ka erinevates seostes. Võib-olla mõne inimese jaoks on teadus püha või mis iganes selle jumala positsiooni on võtnud. Aga see on inimese sisemine vajadus uskuda millessegi, mis on temast suurem, mis teda kannab läbi elu,” märkis psühhiaater.

Tänapäeva probleemid

Elame habrastel aegadel, kus ebakindlust tuleviku tõttu on palju. Pea igapäevane on jutt sellest, kuidas kelmid on heausksetelt inimestelt raha välja petnud. Lihtne on petta isegi psühhoterapeute, teab Varmann rääkida.

“Üks psühhoterapeut rääkis, kuidas tal pangaarved tühjaks tehti ja sellest on võib-olla kuu aega möödas. Ta ütles, et tead, ma aitasin neil kõike teha, aga ma võin öelda, see oli viimase peal psühhoteraapia seanss. Nad olid niisuguse psühholoogilise ettevalmistusega inimesed, et nemad hoidsid minul kätt, nad ulatasid mulle taskurätiku, kui ma nutsin, et oi, teie konto peal on kahtlast liikumist ja võtke taskurätik, pühkige pisaraid. Tund aega olin telefoni otsas ja ma olin kohutavalt õnnelik, kui see tund lõppes ja ma polnud enam õnnelik, kui ma veendusin, et mu pangaarved on tühjad. Isegi selline inimene saab petta,” nentis Varmann.

Praegu on tema sõnul triksterite aeg ja inimestel on paljudest asjadest puudus. “Triksteritel on võib-olla hea võimalus kasutada oma talenti inimeste tüssamiseks. Seda on olnud kõikide kriiside ja sõdade ajal, näitab ajalugu,” lausus psühhiaater.

Trikster võib võtta igasugu kujusid – on ta siis trikimees, maag või võlur, kes pöörab musta valgeks ja on selles ülimalt osav.

“Ta võib-olla valdabki natuke sugestiooni või hüpnoosi. Ma ei tahaks öelda, aga oskab inimestele sisendada asju, ta on hästi karismaatiline, hästi veenev. Mõnes mõttes teeb su ära. Ja siis sa ise ka ei saa aru, kuidas sa selle raha ära andsid.”

Pille Varmann Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Varmannil on endalgi kokkupuuteid selliste karismaatikutega, kes ei ole väga head inimesed, aga kelle suhtumine inimestesse on teda vaat et kõige enam mõjutanud.

“Minust on saanud psühhiaater, sest ma olen leidnud, et ma tean liiga vähe. Peaksin rohkem õppima,” ütles ta. Kooliraha tuleb maksta kõigil ja inimene peabki saama õppetunnid ning põruma, enne kui märkab, et kõik pole kuld, mis hiilgab. “Sul on vaja oma kogemust, sa ei saa seda kõike ära hoida. See on elu õppetund.”

Jung tutvustab raamatus feminiinsemaid hinge ja psüühika mõõtmeid. Varmann on proovinud mõista, miks ta seda teeb.

“Jungi ema oli tegelikult väga haige, kui Jung oli väike. Tal oli depressioon ja ta oli pikka aega haiglas, võib-olla see mõjutas teda varases lapsepõlves,” märkis Varmann ja lisas, et tegelikult on Jung teinud naiste heaks tohutult palju, sest on tähtsustanud emadust.

“Empaatia ja kuulamine on hästi naiselikud omadused. Anima kui meeste naiselik pool ja samas animus, naiste mehelik pool, mida Jung on kirjeldanud. See on väga suur panus. Ta on aidanud võrdsustada seda naissoo positsiooni võrreldes meestega, sest ajal, kui ta elas, oli ühiskond väga patriarhaalne,” tõdes psühhiaater.

Kui emakompleks mõjutab kõige rohkem seda, kuidas inimene suhtub iseendasse ja oma kehasse, siis isakompleks mõjutab rohkem seda, kes inimene maailmas on ja kuidas ta siin hakkama saab.

Oma kehalisusega suhte saavutamiseks on Varmanni jaoks olulisel kohal tants, aga ka muud füüsilised praktikad.

“See keha tunnetus on hästi oluline, et su instrument oleks n-ö hääles. Pille häälestatakse ja inimene peab oma keha ka häälestama, et see hästi kõlaks,” leiab ta.

Terviklikuks inimeseks saamine, kes elab sügavalt ja tähenduslikult, võtab küll aega, aga sõltub ka inimese teekonnast. Elu teises pooles võiks inimene seda Varmanni sõnul kindlasti kogeda.

“See elukvaliteet, mida sa saavutad, on täiesti teine asi. See on väga erinev sellest, mis sul on neurootikuna. Rahulolu, avarus, valikute paljusus, aktsepteerimine, oskus ennast ja teisi aktsepteerida ja kui palju su elu läheb lihtsamaks, kui sa ei muretse, kui sind näiteks avalikult küsitletakse, sest sa tead, et oled see, kes sa oled,” ütles psühhiaater.

Pille Varmann Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Raamatus on juttu inimese psüühikakesest, tema “isest”. Ta meenutas lugu ühest Jaapani butoh-meistrist, keda tabas selline ise puudutus.

“Mulle rääkis seda üks inimene, see ei ole minu jutt, aga väga hea näide. Mees, kes mulle rääkis, on Nagawa butoh-tantsija. Ta rääkis, et ta oli ühe Jaapani butoh-meistri juures töötoas ja see töötuba toimus sellises pööninguruumis. Ta ütles, et see meister ei teinud mitte midagi, lihtsalt oli seal ja siis äkki pöördus. Lihtsalt oli alguses seljaga ja siis pöördus teistpidi ja sel hetkel lendas pööningu aknast sisse nahkhiir ja tegi ringi ümber tema. Ta ütles, et kõikidel, kes seal oli, jättis süda lööke vahele või nad hoidsid hinge kinni. See oli selline püha hetk, selline ise puudutus. Kui inimene, kes on selle taseme saavutanud ja on selline meister, kutsub esile selliseid nähtusi, on õnn, kui saad nendest osa,” rääkis Varmann.

Vahel jahtub Jungiga tegelejate vaimustus ajapikku, Varmann on aga tema juurde jäänud.

“Mina olen selline sügavuse inimene, mulle meeldib sukelduda sügavale. Võib-olla see, et lähed sügavale ja vaatad, mis seal on ja siis veel sügavamale. Olen uudishimulik lihtsalt ja püsiv,” tõi ta välja.

Kultuurisoovitus. “See on võib-olla natuke alternatiivne. Sõitke kuskile üksinda. Jätke koju kõik telefonid, arvutid, minge kuskile, kus on vaikus, eemale sellest mürast ja kärast. Seadke end mõnusalt sisse, olge seal ja siis mõelge selle peale, millest te kõige rohkem unistate,” soovitas Pille Varmann.