Viimastel nädalatel on avalikkuses väidetud, et loodav õpetajate karjäärimudel ja palgasüsteem pidurdavad õpetajate järelkasvu. Tegelik eesmärk on vastupidine: läbimõeldult rakendatuna saab sellest muutusest süsteemne arengutõuge, mida Eesti haridus vajab. Eesti on üks väheseid Euroopa riike, kus õpetajate karjäärimudel senini puudub.
Mitmetahuline õpetajate järelkasvu probleem ei lahene ühe sammuga. Õpetajate karjäärimudeli kasutusele võtmine on üks oluline samm, mille vajalikkuse tõi välja 2020. aastal probleemile lahendusi otsinud eksperttöörühm.
Üle riigi kokku lepitud õpetaja karjääriastmed annavad koolipidajatele ja -juhtidele ühtse raamistiku, mille abil mõtestada õpetajate tööülesanded ning vastavalt koolide vajadustele ja eripäradele karjääriastmed sisustada. Kutsestandarditel põhineva karjäärimudeli kasutuselevõtmine ning sidumine õpetajate töötasu alammäära ja täiendusõppevõimalustega loob süsteemse lähenemise ja selge kutseoskuste arendamise ja ametialase karjääri kujundamise arengutee kõikidele haridussüsteemis tegutsevatele õpetajatele – alates ametisse sisenejatest kuni kogenud õpetajateni, kes panustavad lisaks õppetööle kooli arendamisse ja haridusellu laiemalt.
“Iga õpetaja saab mudelis liikuda oma tugevuste ja töörollide järgi.
Iga õpetaja saab selles mudelis liikuda oma tugevuste ja töörollide järgi, kas spetsialiseerudes aine- või kutseõpetajana, tehes uurimistööd ja arendades innovatsiooni või panustades kooli juhtimisse ja kogukonda. Arvestada saab ka koolide erisusi. Näiteks vedada õpikogukondi, olla mentor, juhendada alustavaid õpetajaid, juhtida piirkondlikke või rahvusvahelisi projekte jne.
Praegune süsteem pole õiglane
Koolidel ja koolipidajatel on ka praegu võimalik luua oma karjäärimudeleid koos vastava töö- ja palgakorraldusega, kuid seda võimalust kasutavad nad ebaühtlaselt. Planeeritava õpetajate karjäärimudeliga tunnustatakse kogenud õpetajaid, nende staaži ja panust väärtustatakse. Järelkasvu seisukohalt on oluline, et noor õpetaja või juba mitmendat karjääri elus tegev inimene näeks õpetajaametis perspektiivi ja arenguvõimalusi.
Karjäärimudeli rakendamine eeldab koolijuhtidelt õpetajate töö pidevat analüüsimist. Samuti on nii koolijuhi kui ka ühiskonna huvides toetada alustavate ja juba töötavate õpetajate ning ka karjääripöörajate kvalifikatsiooni saavutamist. Karjäärimudel seab minimaalsed palgatasemed ja koolijuhil on vabadus palka diferentseerida. Praegu kehtib süsteem, kus kõik õpetajad on võrdsel palgaastmel, hoolimata kvalifikatsioonist, staažist ja ülesannetest, ning seda ei tajuta õiglasena, sest lisaks alustavale õpetajale on meil vaja koolisüsteemis hoida ja tunnustada ka kogenud õpetajaid ning pakkuda neile arenguvõimalusi. Uued töörollid loovad lisaväärtust kogu kooliperele, näiteks on nende panust väga vaja alustavate õpetajate juhendamisel ja õpetajarolli sisseelamisel. Ka õpetajate liidu roll karjäärimudeli rakendamisel suureneb, et võimaldada õpetajatele senisest hõlpsamat juurdepääsu kutsete taotlemisele igal kutsetasemel.
“Karjäärimudeliga tunnustatakse kogenud õpetajaid, nende panust väärtustatakse.
Koolijuhid on siiski kompetentsed
1. jaanuariks 2026 kavandatud õpetajate töötasu alammäära ja diferentseeritava osa kasv tähendab, et toetuse andmisel riik kvalifikatsioonis erisusi ei tee ja raha eraldatakse 2026. aastal üldhariduskoolide pidamiseks iga arvestusliku ametikoha kohta õpetaja tööjõukuludeks 22% rohkem õpetaja töötasu alammäärast. Riiklik toetus võimaldab maksta iga õpetaja arvestusliku ametikoha kohta vähemalt õpetaja palga alammäära, mida koolijuhil on võimalik diferentseerida vastavalt õpetaja kvalifikatsioonile ja tööpanusele. Ministeerium usub, et koolijuhid teevad omalt poolt kõik, et häid töötajaid kooli saada ja neid seal hoida, ning peamine, nende kvalifikatsiooni omandamist toetada.
Meedias levitatavad pöördumised, kus on viidatud, nagu hakkaksid kvalifikatsioonita õpetajad edaspidi saama töötasuks riiklikku alammäära, seavad kahtluse alla koolijuhtide kompetentsuse. Võimekas koolipidaja on juba nüüd välja töötanud nii koolide finantseerimise alused kui ka õpetajate ja teiste koolitöötajate palga üldised alused ja nende ellurakendamise põhimõtted. Õpetajate tööjõukuludeks vajalik ressurss moodustab kõige suurema osa.
Oluline on õpetajaid koolis hoida
Sellest, et kavandatav seadusemuudatus väärtustab koolijuhtide professionaalsust ja annab neile suurema vabaduse juhtida ja teha õiglaseid otsuseid, sh õiglase palga osas vastavalt õpetaja kvalifikatsioonile ja panusele, kirjutasid ka Urmo Uiboleht (EKJÜ), Margus Pedaste ja Äli Leijen (TÜ) ERR-i artiklis.
“Pöördumised, kus on viidatud, nagu hakkaksid kvalifikatsioonita õpetajad edaspidi saama töötasuks riiklikku alammäära, seavad kahtluse alla koolijuhtide kompetentsuse.
Nagu artiklis viidatakse, ei ole õpetajakriisi küsimus mitte niivõrd õpetajate järelkasvu, kuivõrd õpetajate heas mõttes koolis hoidmise küsimus. Uuest aastast jõustuma kavandatud koolijuhtide arenguvestluste ja atesteerimise jõustumine on samm koolide juhtimiskvaliteedi paranemise ja hea kultuuri loomise leviku suunas.
Õpetaja töötasu alammäär tõuseb juba 1. jaanuarist 2026, kuid seoses arutelude ja muudatusettepanekutega on karjäärimudel kavandatud jõustuma 1. märtsil 2026. Jõustumise hilisem aeg aitab üleminekut sujuvamalt korraldada ning annab koolidele rohkem aega töö- ja palgakorralduse läbimõtlemiseks, samuti võimaldab sisulisemalt kaasata partnereid rakendusaktide koostamisel.