Euroopa Parlamendi ja liikmesriike esindava Euroopa Liidu nõukogu esindajad saavutasid ööl vastu kolmapäeva kokkuleppe heitkoguste vähendamises, mille kohaselt kärbitakse kasvuhoonegaaside heidet 2040. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega 90 protsendi võrra, kusjuures lubatakse vähesel määral süsinikukrediidi ostmist välismaalt. Samuti kinnitati emissioonidega kauplemise teise raamistiku ETS2 alguse edasilükkamine ühe aasta võrra, 2027. aastalt 2028. aastale.
“Nõukogu eesistujariik ja Euroopa Parlamendi esindajad jõudsid täna (toimunud triloogil – toim.) esialgsele kokkuleppele Euroopa kliimaseaduse (ECL) muutmises, kehtestades siduva kliima-alase vaheeesmärgi aastaks 2040, milleks on kasvuhoonegaaside (KHG) netoheite vähendamine 90 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. See uus eesmärk on oluline samm ELi pikaajalise eesmärgi suunas, milleks on kliimaneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks,” teatas nõukogu pressiteenistus.
Õiguslikult siduva kliimakokkuleppega sätestatakse ka paindlikkus, mille kohaselt on riikidel võimalik osta välisriikidelt süsinikukrediite kuni viie protsendi oma kärbete katmiseks.
Kokkulepe nõuab EL-i tööstusharudelt heitkoguste vähendamist 2040. aastaks vähemalt 85 protsendi võrra ja lubab alates 2036. aastast riikidel maksta kolmandatele riikidele, et need vähendaksid nende nimel heitkoguseid, et katta ülejäänud osa, mis jääb 90 protsendist KHG kärbetest puudu.
Kokkulepe läheb kaugemale enamiku teiste suurriikide heitkoguste vähendamise lubadustest, kuid jäi selles sisalduvad lubadused jäid alla ELi kliimamuutuste teadusnõustajate soovitatud eesmärgile ja on nõrgemad kui algne eesmärk, peegeldades sellega EL-i valitsuste lahkarvamusi kliimamuutuste tegevuskava ellurakendamise kiiruse ja maksumuse osas, kommenteeris uudisteagentuur Reuters,
“See kokkulepe näitab, et kliima, konkurentsivõime ja iseseisvus käivad käsikäes ning saadab meie globaalsetele partneritele võimsa sõnumi. Lepime kokku tugevas, kuid realistlikus kliimaseaduses,” ütles Euroopa Komisjoni kliimavolinik Wopke Hoekstra pärast üksmeelele jõudmist tehtud avalduses.
Kinnitatud eesmärk kajastab poliitilist kompromissi pärast kuudepikkusi läbirääkimisi, mille käigus valitsused, sealhulgas Poola, Slovakkia ja Ungari, olid vastu suurematele süsinikdioksiidi kärbetele, pidades neid liiga koormavaks kodumaistele tööstusharudele, mis maadlevad kõrgete energiakulude, odavama Hiina impordi ja USA tollimaksudega.
Teised EL-i liikmed, sealhulgas Holland, Hispaania ja Rootsi, nimetasid kõrge eesmärgi põhjustena süvenevaid äärmuslikke ilmastikunähtusi ja vajadust jõuda Hiinale järele rohetehnoloogia kasutuselevõtmises.
Vastuseisjate poolehoiu võitmiseks nõustus EL nõrgestama ka teisi poliitiliselt tundlikke kliimapoliitikaid, näiteks lükates ETS2 jõustumise, mis kehtestab süsinikuhinna ka kütustele, ühe aasta võrra edasi, 2028. aastani.
ETS2 on kauplemissüsteem, mis hõlmab hoonetes, maanteetranspordis ja muudes sektorites (peamiselt väiketööstus, mida praegune ETS ei hõlma) kütuse põletamisel tekkivat süsihappegaasi heidet, kehtestades nendes sektorites nõude osta emissioonidele süsinikukrediiti, mis peaks nendes sektorites kaasa tooma hinnatõusu. ETS2 eesmärk on neis sektorites kasvuhoonegaaside heitkogust tulemuslikul ning majanduslikult tõhusal viisil, öeldakse kllimaministeeriumi ülevaates. ETS2 ei hõlma kütuse kasutamist raudteetranspordis, siseriiklikus lennunduses ja merenduses, põllumajanduses, kalanduses, metsanduses ja militaarvaldkonnas.
Kokkulepitud eesmärgi seaduseks saamiseks peavad nii Euroopa Parlament kui nõukogu selle omakeskis veelkord heaks kiitma, kuid tavaliselt on see formaalsus, kuna triloogil saavutatud kokkulepe hõlmab juba eelnevalt kummaski otsustuskojas tehtud kokkulepet.