New Yorgis olid hõbedafutuurid börsipäeva lõpuks üleval 4,4 protsenti ja ilutsesid 60,97 dollari tasemel troiuntsist, kirjutab The Wall Street Journal. Hetkehinnad ronisid kõrgemale 3,9 protsendi jagu – tulemuseks 60,46 dollarit unts.
Sel aastal on hõbe kallinenud juba ligi 110 protsenti, edestades tempo poolest nii kulda kui plaatina.
Turud on kindlalt otsustanud eeldada, et intressimäära kolmapäeval 25 baaspunkti jagu langetatakse, ning seda järelejätmatute murede tõttu tööturu nõrkuse pärast. Edasise suhtes valitseb samas ebakindlus.
Madalamad intressimäärad tavatsevad kasvatava tootlust mittetekitavate varade atraktiivsust, mis ei maksa ei dividende ega intressi.
Hoogu annab hõbedahindadele ka kartus, et USA võib sihtida seda metalli tulevaste tollitariifidega, olles lisanud ta novembris Geoloogiateenistuse kriitiliste mineraalide nimistusse, tõmmates sellega Ameerikasse suure hõbeda sissevoolu ning vähendades varusid mujal.
Investorite nõudlus väärismetallide vastu on viimaste kuudega tormiliselt tõusnud. Üheks selle põhjuseks on Lääne suurmajanduste kasvavad võlatasemed ning hirmud valuuta devalveerumise pärast.
Kuld on tänavu kallinenud 60 protsenti ning ületanud 4200 dollari lati.
Tüüpiliselt käib hõbe kullaga käsikäes, kuid tema turg on väiksem ning seetõttu heitlikum ning tundlikum dollari liikumistele. Lisaks on hõbe kullast tunduvalt odavam, meelitades sellega ligi taskukohasemat turvapaika jahtivaid investoreid.
Samuti kasutatakse hõbedat laialdaselt tööstuses, alates päikesepaneelide tootmisest kuni AI-pooljuhtideni välja.
«Hõbeda tugevust on tänavu toitnud mitmete tegurite kombinatsioon, muu hulgas pidev varude nappus, tugev tööstusnõudlus tänu päikeseenergiale – üks selle metalli peamisi kasutusalasid –, elektriautodele ja elektroonikale, ning elavnenud investeerimisvoogudele hõbedasse kui kulla odavamasse alternatiivi,» ütles Hollandi rahvusvaheline pangandus- ja finantsteenuste ettevõte ING toormestrateeg Ewa Manthey.