Maailmamajandus on selle aasta teisel poolel kasvanud oodatust kiiremini ja sellega koos on elavnenud ka kaubavahetus. Kaitsetollidega seonduv on majandust kardetust vähem mõjutanud ja üldise ebakindluse vähenemine on andnud elavnemisse oma panuse. Meile on see kaasa toonud kasvava nõudluse: väliskaubanduse käive suurenes kolmandas kvartalis 8%. Eksport kasvas sama palju ja 7% kasvas ka import.
Sel aastal on nõudlus Eesti kaupade ja teenuste järele järk-järgult elavnenud nii euroalal kui ka väljaspool seda. Kaubanduspartnerite majandused aga arenevad siiski veel eri suundades. Näiteks Läti ja Rootsi majandus kolmandas kvartalis kasvas, ent Soome majandus on veel languses, kuigi nende ettevõtjate ootused on veidi paranenud. Maksebilansi andmetel kasvas kolmandas kvartalis kaupade väljaveo käive eurodes 5% ja teenuste oma 12%.
Ekspordi kasvu oli kolmandas kvartalis näha enamikus olulistes kaubagruppides ja sihtriikides, kuid see kasv oli mõõdukas. Olulisematest sihtturgudest kasvas Eesti kaupade eksport Rootsi ja Poola, Saksamaale ja Leetu. Soome nõudlus veel kiratseb. USAsse eksporditakse vähem kaupa kui aasta tagasi – oma roll võib selles olla kaubanduspiirangutel. Siiski on sel aastal olnud hea, et ettevõtjad leiavad kaupadele uusi turge ja ekspordi sihtriikide ring on laienenud. Kaubagruppidest panustasid kasvu kõige rohkem masinate ja seadmete, puidu ja puidutoodete ning toiduainetööstuse toodete ja erisuguste tööstustoodete eksport.
Majandus saab endiselt märkimisväärset tuge teenuste ekspordi kasvust. Kolmandas kvartalis kasvas teenuste eksport aastataguse ajaga võrreldes 12%. Tublisti kasvas äriteenuste ekspordi käive ning samuti suurenes telekommunikatsiooni- ja arvutiteenuste ning reisiteenuste ekspordi käive. Teenuste ekspordi kasvu toetab meie ettevõtete hea konkurentsipositsioon digiteenuste turul.
Eesti majanduse parem käekäik ja kasvanud vajadus investeeringute järele, eriti kaitsevaldkonnas, on kasvatanud ka vajadust sisendite ja tooraine järele, mida me enamasti sisse veame. Kolmandas kvartalis kasvas kaubaimpordi käive 4%. Enim panustasid sellesse masinate ja seadmete ning elektroonikakaupade sisseost. Kogu aasta jooksul mõjutasid kaubaimporti kapitalikaupade ühekordsed ostud kaitsevaldkonnas. Teenuste impordi käive kasvas samuti ja oli 13% suurem kui aasta eest.
Maksebilansi põhjal oli 2025. aasta kolmanda kvartali jooksevkonto 117 miljoni euro suuruses puudujäägis, mis moodustab 1,1% SKPst. Jooksevkontot toetas teenuste konto ülejäägi suurenemine nii aasta kui ka kvartali vaates.
Ettevõtjate hinnangud ekspordi väljavaatele on aeglaselt paranenud, kuid on siiski suhteliselt tagasihoidlikud. Aasta teisel poolel paranes ettevõtjate hinnang oma konkurentsivõimele Euroopa turul, kuid Euroopa Liidust väljapoole jäävatel turgudel tunnetatakse pigem tagasilangust. See on kooskõlas ka seniste muutustega majanduspildis.
NB! Eesti Pank avaldas täna ka 2025. aasta kolmanda kvartali maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistikateate.
Eesti Panga kõneisikute fotod leiad keskpanga kodulehelt.
Lisateave:
Hanna Jürgenson
Kommunikatsioonispetsialist
Eesti Pank
Tel 5692 0930
Meediapäringud [email protected]