Saksamaa kantsler Friedrich Merz on meelt muutnud ja toetab nüüd seda, et Euroopa Liit võtaks Ukraina sõjaliseks toetamiseks kasutusele Euroopas külmutatud Venemaa varad.
Merz selgitas väljaandes Financial Times avaldatud arvamusartiklis, et Ukrainale saaks Vene keskpanga Euroopas külmutatud varade tagatisel intressivaba laenu kogusummas ligi 140 miljardit eurot. “See laen makstakse tagasi alles siis, kui Venemaa on Ukrainale tekitatud kahju hüvitanud,” kirjutas Merz.
See tähendaks, et Euroopa Liidu liikmesriigid ei peaks enam suurt osa Ukrainale antavast toetusest oma eelarvest rahastama. Selle asemel peaksid nad andma tagatised vaid juhuks, kui külmutatud Venemaa vahendid ootamatult vabastada tuleb.
Merz pakkus välja, et riikide kahepoolselt antud tagatised saab pärast Euroopa Liidu uue mitmeaastase (2028-2034) eelarveraamistiku (MFF) vastuvõtmist asendada sellega. Sel viisil mobiliseeritud vahendid tagaksid Ukraina kaitsevõime mitmeks aastaks. Merz kavatseb oma ettepanekut esitleda juba järgmisel nädalal Kopenhaagenis toimuval EL-i mitteametlikul tippkohtumisel, Saksa väljaanne vahendas Die Welt.
Merz rõhutas, et vahendid tuleks suunata ainult sõjavarustuse ostmiseks, mitte Ukraina üldeelarve toetamiseks. “Selline ulatuslik programm peab aitama ka tugevdada ja laiendada Euroopa kaitsetööstust,” kirjutas ta. “See teeniks nii meie kollektiivset julgeolekut kui ka Euroopa suveräänsust.”
We must massively raise the costs of Russia’s aggression. Europe needs to consider how the Russian central bank’s assets frozen in Europe can be confiscated and made available for the defence of Ukraine. I propose this in an article in the Financial Times. 1/8
— Bundeskanzler Friedrich Merz (@bundeskanzler) September 25, 2025
Saksamaa valitsusjuht ütles ka, et instrument peaks olema avatud Euroopa Liitu mittekuuluvatele riikidele, kellel on samuti külmutatud Venemaa varasid ja kes sooviksid Ukrainat toetada. Nende hulka kuulub USA, kes on eurooplasi survestanud neid vahendeid kasutama. Merz ütles, et ta koordineerib oma tegevust G7 liikmetega.
Merzi esitatud plaan keerulise vahetus- ja tagatismehhanismi loomiseks tõukub Berliini murest, et Saksamaa peab pärast USA abi lõppemist Ukrainale hakkama kandma veelgi suuremat koormat, märkis väljaanne Euromaidan. See viitas, et Saksamaa on alates 2022. aastast, kui algas Venemaa täiemahuline agressioonisõda Ukraina vastu, eraldanud Ukraina toetuseks juba 44 miljardit eurot ning seisab pärast USA tagasitõmbumist silmitsi vajadusega seda toetust veelgi suurendada.
Ka Saksa väljaanne Die Welt märkis, et Merzi samm on Saksamaa enda huvides, kuna riik on nüüd Ukraina rahastamise osas praktiliselt üksi esireas. Saksa valitsuse hinnangul on riik juba asendanud USA Ukraina kõige olulisema toetaja kohal. Kuna teised suured Euroopa riigid, nagu Prantsusmaa ja Ühendkuningriik, on palju vähem valmis maksma, kardab Berliin, et tema enda koorem muutub peagi liiga suureks ja avalikkuse nõusolek nii palju abi anda väheneb.
“Me vajame uut tõuget, et muuta Venemaa kalkulatsioone,” kirjutas Merz. “Peame rakendama tõhusaid vahendeid, et nurjata Venemaa presidendi küüniline kurnamismäng ja sundida ta läbirääkimiste laua taha. See nõuab julgust ja enesekindlust, et panna paika oma tegevuskava, selle asemel et lihtsalt tema omale reageerida.”
Die Welt märkis, et ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen astus hiljuti sammu samas suunas. Umbes kaks nädalat tagasi peetud kõnes teatas ta, et Ukraina sõjategevuse rahastamiseks külmutatud Venemaa varade osas on vaja kiiresti uut lahendust. Ta tegi ettepaneku anda Ukrainale reparatsioonilaen Vene likviidsete varade tagatisel. Varad ise peaksid jääma puutumata.
Euroopa Komisjoni andmetel on Ukraina-vastase agressioonisõja tõttu Euroopa Liidus külmutatud ligikaudu 200 miljardit eurot Venemaa keskpanga vahendeid, valdav osa neist asub Belgias. Sellelt saadavat intressitulu kasutatakse juba praegu Ukrainale relvade ja laskemoona ostmise rahastamiseks.
Ka Saksa rahandusminister Lars Klingbeil rõhutas, et Berliin on nüüd valmis uusi lahendusi otsima. “Me peame Putinile maksimaalset survet avaldama, et ta lõpuks lõpetaks oma jõhkra sõja Ukraina vastu. Tapmine peab lõppema,” ütles asekantsler. “Me peame veelgi tugevdama Ukraina kaitsevõimet ja kindlustama selle tulevasteks aastateks. Ja kui asi puudutab ülesehitust, peab Putin maksma oma sõja põhjustatud hävingu eest,” lisas Klingbeil.
Euroopa Liidu valitsused, sealhulgas Saksamaa, on pikka aega Vene riigi varade konfiskeerimisele vastu seisnud, viidates finants- ja juriidilistele riskidele ning väljendades muret, et selline samm võib õõnestada usaldust euro kui reservvaluuta vastu ja ajendada Venemaad sõda eskaleerima. Kuid kuna Donald Trump vähendab USA toetust Kiievile ja keeldub allkirjastamast uusi Moskva-vastaseid sanktsioone, kasvab surve külmutatud varade kasutamiseks, tõdes Financial Times.
Vene külmutatud varade kasutuselevõttu Ukraina toetamiseks on juba mitu aastat propageerinud Eesti.