Hiinas tegutsevate Euroopa ettevõtete esindusorganisatsioon leiab, et Peking hoiab oma valuuta, jüaani, euro suhtes tugevalt alahinnatuna, andes Hiina eksportijatele eelise ja suurendades sellega riski, et Hiina suhtes võidakse kehtestada kaubanduslikke vastumeetmeid.
Euroopa Liidu kaubanduskoda Hiinas avaldas kolmapäeval aruande, milles märkis, et jüaan on sel aastal nõrgenenud euro suhtes viimase 10 aasta madalaimale tasemele, kuigi Hiina tohutu kaubandustulu peaks tooma kaasa selle valuuta kallinemise, teatas väljaanne Financial Times (FT).
Kaubanduskoja hoiatus tuleb vaid paar päeva pärast seda, kui avaldati andmed, mille kohaselt ületas Hiina kaubavahetuse ülejääk aastas esimest korda ühe triljoni dollari piiri.
Samas on jüaan sel aastal euro suhtes odavnenud 7,5 protsenti, tõdes FT.
Majandusteadlased ütlevad, et Hiina reaalne efektiivne vahetuskurss – selle kaalutud keskmine laiema valuutakorvi suhtes – on 18 protsenti odavnenud oma 2022. aasta märtsi tipptasemelt Covid-19 pandeemia ajal. Hiina hinnad on sel ajal langenud nõrga sisenõudluse ja tööstustoodangu ülepakkumise tõttu.
“Alahinnatud jüaan on ekspordi subsiidium,” ütles EL-i kaubanduskoja president Jens Eskelund. Tema sõnul annab see Hiina kaubanduspartneritele aluse vastumeetmete rakendamiseks, näiteks dumpinguvastaste uurimiste ja tollimaksude kehtestamise.
“Ma arvan, et reaalse vahetuskursi üle oleks vaja diskussiooni … tuleb arutada selle mõju üle nii Hiina majandusele kui ka Hiina kaubanduspartneritele,” ütles Eskelund.
FT tõdes, et Hiina keskpank kontrollib jüaani vahetuskurssi tähelepanelikult, kuid Peking väidab, et järgib turupõhimõtteid ja eitab valuuta manipuleerimist poliitilistel eesmärkidel.
Hiina on pärast pandeemiat korduvalt teatanud ekspordi kasvul põhinevast suurest kaubandusülejäägist ülejäänud maailmaga, millega kompenseerib kinnisvaraturu languse põhjustatid nõrka sisemajandust.
Sisenõudluse suurendamise ulatusliku ergutamise asemel on Peking seadnud aga esikohale tööstuse, eriti kõrgtehnoloogiasektori, kuna konkureerib USA-ga majandusliku ülemvõimu pärast maailmas.
See on aga süvendanud deflatsioonilist survet. Kolmapäeval avaldatud ametlikud andmed näitasid, et tootjahinnad langesid novembris 2,2 protsenti, mis on järjest juba 38. languskuu. Samas tarbijahinnaindeks tõusis 0,7 protsenti, mis oli kõrgeim tase alates 2024. aasta veebruarist.
Kuigi Hiina ülemaailmse ekspordi turuosa suurenemise peapõhjuseks peetakse mastaabisäästu ja tõhusust, ütlevad majandusteadlased, et olulist rolli on mänginud ka tema vahetuskursi odavnemine.
“Hiina erakordset konkurentsivõimet saab kokku võtta tema reaalse efektiivse vahetuskursi muutustega,” öeldakse ka HSBC panga aruandes.
Mõttekoja Council on Foreign Relations vanemteadur Brad Setser ja mõttekoja OMFIF USA esimees Mark Sobel kutsusid novembris avaldatud artiklis Hiinat üles lubama jüaani kursitõusu, öeldes, et see vähendaks geopoliitiliselt tundlikke kaubandusülejääke ja suurendaks sisenõudlust, suurendades tarbijate ostujõudu.
Kölnis tegutseva Saksa Majandusinstituudi (IW) analüütik Jürgen Matthes väitis juulikuus avaldatud artiklis samuti, et euro on euroalal 2020. aasta algusest kuni 2025. aasta kevadeni tootjahindade põhjal jüaani suhtes reaalselt kallinenud enam kui 40 protsenti.
Matthesi sõnul oleks Euroopa kasvav kaubandusdefitsiit pidanud kaasa tooma suurema netonõudluse jüaani järele. “Seega oleks jüaan pidanud kallinema, kui selle kurss oleks vaba,” kirjutas ta.
Samas kujutab Hiina ennast USA presidendi Donald Trumpi tollisõja valguses globaalse kaubanduse tugisambana.
“Usun, et ainult avatud koostöö kaudu saame luua suurema ruumi järkjärguliseks kasvuks,” ütles Hiina tähtsuselt teine juht, peaminister Li Qiang, teisipäeval Pekingis toimunud rahvusvaheliste organisatsioonide esindajate kogunemisel, kus osales ka Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) tegevdirektor Kristalina Georgieva.
EL-i kaubanduskoja aruanne ilmus samal ajal, kui Pekingis on avaldatud ka teiste kaubandusorganisatsioonide tehtud uuringuid, mis näitavad, et välismaistel ettevõtetel on endiselt raske Hiinas äri ajada.
Samas näitasid aga Saksamaa ja Ühendkuningriigi kaubanduskodade ülevaated, et mõned firmad on siiski leidnud niši, tehes koostööd Hiina ettevõtetega, mis investeerivad välismaale.