Antarktisel, sel jäisel, osooniaugulisel mandril ja lähikonna saartel elab üksainus täiesti kohalik putukaliik, keda kusagil mujal ei ela.

Nüüd selgub, et see pisike endeemne surusääsklane ladinakeelse nimega Belgica antarctica suudab tänaseks juba lõunamandrilegi levinud mikroplastiga esialgu täitsa edukalt toime tulla, ehkki ka väikesi võimalikke ohumärgialgeid on märgata.

Riisiterakese pikkused, kuid sellest märksa saledamad, maailma lõunapoolseima elupaigaga tiivutud putukad on niiöelda polüekstremofiilid: nad tulevad toime eluga kõva külma käes, ulatuslikult kõikuvas temperatuurivahemikus, pikas põuas, kõrges soolsuses ja üsna tugevas ultraviolettkiirguses.

Rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Jack Devliniga Ameerika Ühendriikidest Lexingtonist Kentucky Ülikoolist otsustas järele uurida, kas ja kui hästi võiks selline mitmekülgne vastupidavus laieneda ka plastsaastele, mida Antarktikas on küll vähem kui paljudes muudes piirkondades, kuid siiski on ta juba kindlalt kohal.

Teadlased tegid Antarktika sääskedega laborikatseid, kus nende elukeskkonda viidi looduslikku mulda meenutavasse substraati segatud pisikesi polüetüleeniterakesi.

Selgus, et katseputukad neelasid neid terakesi alla ainult siis, kui nende kontsentratsioon oli juba väga kõrge, ja ka sel juhul palju väiksemas koguses kui muude putukate juures enamasti täheldatud.

Katseputukate ellujäämust mikroplast ei vähendanud ja nende ainevahetuse kiirust ei mõjutanud.

Küll aga märkasid teadlased, et putukate kehas vähenes suuremate plastidooside puhul rasvasisaldus. Rasv on aga Belgica antarctica’l, nagu paljudel muudelgi loomadel tähtis energiahoidla niiöelda mustadeks päevadeks. Vähenenud rasvavaru võiks põhimõtteliselt kahjustada nende putukate muidu nii fenomenaalset vastupidavust Antarktika karmis keskkonnas.

Teadlased kogusid Antarktika poolsaare lähedastelt saartelt ka Belgica antarctica vastseid ja leidsid pisikesi plastiosakesi ka nende täielikult looduskeskkonnas elutsenud olendite seedetraktist. Küll mitte kõigilt, vaid ainult umbes seitsmelt protsendilt, kuid seegi osutab taas, et mikroplast on tõesti Antarktikasse jõudnud.

Uuringutulemused on avaldatud ajakirjas Science of the Total Environment.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.