Rail Balticu suuremahulised ehitustööd on Rapla- ja Harjumaal katnud sõiduteed poriga. Kuna viimastel nädalatel on tekkinud olukord maanteedel muutunud kohati väljakannatamatuks, siis otsitakse lahendusi, kuidas takistada pori karjääridest laiali vedamist.
Rail Balticu mastaapsed ehitustööd on Raplamaa rahvast nörritanud pikalt, aga sügisest läks olukord eriti hulluks, kui pinnast vedavad veokid on maanteed katnud paksu poriga. Sageli Tallinna-Rapla maanteel sõitva Toomas Laanpere sõnul katab ühtlaselt paks pruunikas pori teeäärsed helkurpostid, aga ka teemärgistuse.
“Proovid näiteks kõrvalt sõita, mõnda bussiteed mööda, isegi Angerja, Prillimäe poolt, Salutaguse pärmitehasest mööda, seal enam telgjoont näha pole. Seda katab selline pruun punakas pori,” lausus Laanpere.
Laanpere sõnul on tee määrdumine paratamatu, aga talle jääb arusaamatuks, miks ei nõuta sõidukirataste puhastamist. Kohila abivallavanema Rando Lai sõnul vald midagi teha ei saa, sest tegu on riigiteedega. Küll aga on murest räägitud nii transpordiameti kui ka Rail Balticuga.
“Peamine mure on olnud see, et nii jalakäijad kui ka autojuhid, nende jalatsid või vara on lihtsalt määrdunud, osaliselt kahjustunud, kulutused autopesule suurenevad, väidetavalt ka remonditöökojas on nähtud mingeid muutusi pidurdussüsteemides ja muud,” ütles Lai.
Transpordiameti teehoiuteenistuse põhja osakonna juhataja Viktor Kisseljov möönis, et nii tõsise probleemi tekkimist ei osatud ette näha. Ühest küljest pole varem nii mahukaid pinnasevedusid tehtud, teisalt on viimaste nädalate pidev uduvihm teinud olukorra hullemaks. Probleemid süvenesid paar nädalat tagasi, kui asuti rajama mitut uut lõiku.
“Võib tekkida selline mulje, et mitte millegagi ei tegeleta, Ma võin kinnitada, et tegeletakse väga palju. Tegelikult ka töövõtjad kasutavad ka igasuguseid seadmeid karjäärides, et teele jõuaks auto ikkagi rohkem puhtana,” sõnas Kisseljov.
Esmaspäevast alates on Hagudi piirkonnas vedusid vähendatud 40 protsenti. Rail Balticu tehnilise juhi Lauri Ulmi sõnul sai ettevõte ise ka aru, et teede olukord on läinud väljakannatamatuks. Ulmi sõnul kaalutakse praegu pesuvannide paigaldust karjääride juurde, aga iga karjääri juures pole see võimalik.
“Neid ei ole nii lihtne paigaldada, kuna seal on vaja väga palju vett. Vesi tuleb kuhugi juhtida. Selleks on vaja saada ka vee erikasutusload ja täita keskkonnanõuded ära,” lausus Ulm.
Tipp-päevadel on pinnast veetud mitusada koormat ja seetõttu pole autorataste pesemine mõeldav.
“Lokaalset vett tagada on keeruline, lisaks need mahud, mis on Rail Balticu ehitusel, on äärmiselt suured. Väga kergelt ületatakse piirmäär, kus on vaja juba vee erikasutusluba, kus tekivad omaette küsimused, kuidas see vesi ära juhtida,” sõnas Ulm.
Jõulunädalal pannakse ehitus seisma. Uuel aastal loodetakse talvise ilma ja mõne töötava lahenduse nagu karjääriteede ümberehitamise peale.