Pärast eelmisel reedel toimunud juhatuse esimehe vahetust kogunes sel teisipäeval Tartu hoiu-laenuühistu juhatus, et edasisi samme paika panna.
Märt Riiner ütles ERR-ile, et esimesed olulised küsimused olid likviidsuse suurendamise võimaluste kaardistamine ja olemasolevate kohustuste täitmise järjekorra kindlaks määramine. Samuti uurib juhatus, millised on lähiajal kujunevad rahavood ja kuidas neid asju õiges järjekorras tehes kiiresti juhtida.
“Koosolekuid ei saa olema mitte üks või kaks, vaid juhatuse koosolekud hakkavad toimuma väga sageli, et kogu tegevus oleks kokku lepitud ja asjad õigeks ajaks tehtud,” lausus Riiner ja lisas, et ematähtsaks jääb alati oma liikmete-kaasomanike huvide eest seismine.
Küsimusele, kas pärast juhivahetusuudiseid on suurenenud Tartu hoiu-laenuühistust raha välja võtta soovivate hoiustajate hulk, vastas ta, et mõningane liikumine on toimunud. See pole Riineri hinnangul seotud juhatuse esimehe vahetusega, vaid üldise pildiga, mis Tartu hoiu-laenuühistust on viimasel ajal kujunenud või kujundatud.
“Kui panen end ühistu liikmete olukorda, siis mõistan neid – uudised tekitavad kohati segase pildi ja see võib tekitada ärevust. Seega vajavad liikmed kiireid, selgeid vastuseid ja juhatuse kohus on neid pidevalt anda,” lisas Riiner.
Hoiustajatele Tartu hoiu-laenuühistu praegu väljamakseid ei tee ning see on Riineri sõnul koos nõukogu liikmetega tehtud otsus.
“See on laiemalt ühistu huvides, et kaitsta kõiki liikmeid korraga. Meie ülesanne on esmalt täita need tekkinud kohustused, mille täitmisel saame likviidsust suurendada, näiteks lõpusirgel olevate kinnisvaraobjektide valmimine ja müük, kust tekivadki kiiremini vajalikud vahendid, et katta ka suurenenud nõudeid,” põhjendas juhatuse esimees.
Liikmetelt palub hoiu-laenuühistu rahulikku meelt ja mõistmist, sest Riineri kinnitusel näeb juhatus ühistul kindlalt tulevikku.
“Juhatuse kohus ongi vajaliku hoolsusega tagada mitte ainult hetkeks soojem tunne, vaid et ka pärast seda külm ja märg ei oleks,” lisas ta. “Selleks, et hoiustajatele oleks võimalik maksta head intressi, ei ole ühistu raha saanud ju seista “seifis”, kus see ei teeni midagi, vaid see teenib maksimaalses ulatuses igapäevaselt liikmetele tulu väljaantud laenudena ja erinevates tulusates projektides.”
Kui ühel päeval peaks tekkima mingil põhjusel olukord, kus liiga paljud kliendid tahavad korraga oma raha kätte saada, siis tekivad Riineri sõnul probleemid ja need võivad kuhjuda.
Ta märkis, et ka pankade arvetel ei seisa raha lihtsalt niisama, ammugi tähtajalistel hoiustel, vaid arvestatakse sellega, et kõik inimesed ei taha korraga oma raha kätte saada. Nii on alati nõudlus rahuldatud ja raha tegelikult teenima pandud, sest ainult see saab teenida intressi.
Erinevalt pangast, kes saab ajutist likviidsuskriisi lahendada ajutiselt teistelt pankadelt raha juurde laenates, seadus hoiu-laenuühistutele Riineri sõnul kahetsusväärselt seda võimalust ei anna ja nemad peavad alati tulema toime oma vahenditega.
“Kavandatav hoiu-laenuühistute seadus ei anna siin paraku mingit kergendust, vaid vajutab hoopis kanna kõrile,” lisas Riiner.
Tänavu augustis tunnistas finantsinspektsioon THLÜ sidusettevõtte Ühisarveldused AS makseasutuse tegevusloa kehtetuks, sest tuvastas mitmes läbiviidud kontrollis puuduseid. Ühisarveldused AS pöördus seepeale kohtusse ning sai esmase õiguskaitse.
Riiner märkis, et igapäevasteks arveldamisteks kasutab Tartu hoiu-laenuühistu teisi pankasid.
“Kuigi tegevusluba on siiski alles, selles õiguskaitse seisnebki, siis kahjuks on asjade tänane seis Ühisarveldused AS-i teenuse osutamise partnerid ettevaatlikuks teinud ja paraku see meie elu just lihtsamaks ei tee, kuid tegeleme ka Ühisarvelduste teemaga igapäevaselt,” tõdes Riiner.
Ta rõhutas, et Tartu hoiu-laenuühistu ja Ühisarveldused AS on kaks eri isikut, ema- ja tütarettevõte ning THLÜ tegevusluba ei ole ohus olnud. THLÜ juhatus puutub Ühisarveldused AS-i kohtuvaidlusesse kui Ühisarveldused AS-i ainuomaniku esindaja.
“Täpsustan veel kord, et tegevusluba on Ühisarveldused AS-il praegu siiski alles, aga kindlasti püüame uuesti saada FI-ga ka kohtuväliselt läbi rääkida,” lausus Riiner. “Varem pole meie ettepanekutele kohtuda ja probleemkohad ning vastastikused arusaamatused läbi arutada küll vastu tuldud ja ehk see ongi viinud meid kahjuks kohtusse, aga ehk mõneti muutunud olukord annab selleks uue võimaluse.”
Tartu hoiu-laenuühistu maksuvõlg on praeguse seisuga üle 209 000 euro ja küsimusele, kas ettevõte on võla kõrvaldamiseks juba tegevust alustanud, vastas Riiner jaatavalt.
Tänavu sügisel tekkis Tartu hoiu-laenuühistu klientidel probleeme oma hoiuste tagasisaamisega. Ettevõttel on senini esitamata ka möödunud aastas majandusaruanne, mida eelmine ühistu juht Andro Roos põhjendas raskustega audiitori leidmisel.
Praegu Eestis riiklik järelevalve hoiu-laenuühistute üle puudub, kuid järgmise aasta alguses võtab riigikogu vastu seadusemuudatuse, millega hoiu-laenuühistute asutamine keelustatakse, et nelja aasta pärast saaksid Eestis tegutseda vaid ühistupangad.