Marja Vaba kirjutab uue ÕS-i ilmumise puhul sellest, mida võib leida õigekeelsussõnaraamatust ja mida oleks mõistlik teistest sõnaraamatutest otsida.

ÕS 2025 on ilmunud! Seda vanimat korrapäraselt ilmuvat eestikeelset sõnaraamatut teab ja oskab kasutada iga eesti keelt kõnelev inimene. ÕS-ist räägitakse koolis, ÕS-i usaldatakse, ÕS-is on kirjas keelenorm: ÕS on sõnaraamat igaks elujuhtumiks… Või kas ikka on?

Vaatleme olukordi, mil käsi ÕS-i järele haarab ning arutleme, kas soovitud info saab just sellest sõnaraamatust kätte.

Sõnade õigekirja ja käänamise saab teada ÕS-ist

Jah, nii on. ÕS on kirjakeele normi aluseks seatud lausa valitsuse määrusega. Õigekiri ja sõnade käänamine-pööramine kuuluvad keelenormi alla ja neid saab nii veebi- kui paber-ÕS-ist järele vaadata. Kui ÕS-i käepärast pole, saab sõnade õigekirja ja muutevormid teada ka Sõnaveebist, EKI on kinnitanud, et sealne ühendsõnastik on samuti kirjakeele normiga kooskõlas.

Uudissõnu tasub vaadata ÕS-ist

See ei pruugi parim plaan olla. ÕS ilmub iga seitsme aasta tagant ning sinna lisatakse valik pärast ÕS-i ilmumist keelde tulnud sõnu, aga mitte kõiki. ÕS-i ei muudeta ega täiendata enne, kui seitsme aasta pärast järgmine ilmub. Elu aga liigub edasi pöörase kiirusega ja meie keelde tuleb igal aastal juurde mitusada uut sõna. Seega ei ole ÕS uudissõnade otsimiseks õige sõnaraamat.

Kõige paremini leiad uued sõnad üles Sõnaveebi just selleks loodud rubriigis. Sinna jõuavad kõik uudissõnad, mis EKI sõnastikumeistrite meelest peaksid sõnaraamatus olemas olema. Leht täieneb jooksvalt, nii et uudissõnasõpradel tasub sinna lausa iga nädal vaadata.

Harviksõnu saab vaadata ÕS-ist

Paraku on see müüt. Muidugi tuleb ette, et tahame teada, mida mõni mitte eriti tihti kasutatav sõna tähendab, olgu see termin, mis erialateksti lugedes ette tuleb, vananenud keelend, mis ennemuistsetes juttudes leidub, või mõni iseloomukas ja tore murdesõna. Teisisõnu ootavad keelesõbrad, et ÕS kajastaks kogu eesti keele sõnavara selle rikkuses ja mitmekesisuses.

Kahju küll, aga kogu keelerikkus ÕS-i ei mahu. Vastupidi, teame, et uuest ÕS-ist on terve rida arhailisi sõnu, murdekeelendeid ja termineid välja jäänud. Kust selliseid sõnu järele vaadata, kui neid ÕS-is ei ole? Terminid on terminibaasides ja Sõnaveebi oskussõnastikes, murdesõnu saab järele vaadata eesti murrete sõnaraamatust, vananenud sõnu tasub otsida Sõnaveebi ühendsõnastikust. Kõik sõnad on kenasti kirjas, aga mitte ühes ja ainumas ÕS-is.

Kui sõna ÕS-is ei ole, ei maksa seda kasutada

See on üks suur müüt. ÕS ei ole lubatud sõnade nimekiri. Tasub meeles pidada, et sõnavalik ei kuulu keelenormi alla. Lisaks on ÕS üsna väike sõnaraamat: uues ÕS-is on umbes 60 000 sõna. Kõrvutuseks: Sõnaveebis on kokku üle 300 000 märksõna. Paraku tähendab see, et hulk kirjakeelseidki sõnu jääb ÕS-ist välja, rääkimata kõnekeelsustest või slängisõnadest.

Kui sa kõhkled, kas sõna sinu teksti sobib, siis võimaluse korral uuri ka teisi allikaid, näiteks Sõnaveebi ja võõrsõnade leksikoni, väga võimalik, et seal on sinu otsitav sõna olemas ja saad soovitud info kätte.

Sõnatähendusi on hea vaadata ÕS-ist

See on üks eriti levinud müüt. ÕS-is nimelt ei ole põhjalikke sõnatähendusi kirjaski. Mõne sõna juures on sünonüüm, mis sõna märksõna tähendust avab, mõne juures on lühiselgitus ja mõnel juhul näidatakse ära, millisesse mõisterühma sõna kuulub. Nii saame ÕS 2018-st teada näiteks, et mihus on kvaliteet, menetlus talitus- või toimimisviis ja suru teatud liblikas. Tähendust aitavad ÕS-is avada ka näitelaused.

Sõnatähendused ja nende nüansid leiab teistest keeleinfoallikatest, näiteks Sõnaveebi ühendsõnastikust, võõrsõnade leksikonist ja eesti keele seletavast sõnaraamatust.

Aga miks ÕS-i vaja on?

Võib tekkida küsimus, et kui ÕS-ist ei leia uusi ega harva esinevaid sõnu ega isegi mitte sõnatähendusi, siis miks seda sõnaraamatut üldse vaja on.

Esiteks on ÕS kirjakeele normi alus ja seega turvaline allikas neile, kelle kirjatükid peavad keelenormile vastama. Teiseks, kui eelistad kasutada pabersõnaraamatut, siis ÕS on ainuke suur eesti keele sõnaraamat, mis veel paberil ilmub.

Kolmandaks on ÕS täpselt sama vana kui Eesti Vabariik, selle 107 aastat ajalugu tunnistust sellest, kuidas eesti keel muutub, õitseb ja areneb. ÕS-i töörühma juhi Margit Langemetsa sõnu laenates: “ÕS 2025 on justkui kompass, mis aitab infomüras ja muutuste tuules suunda hoida”.

Nii hakkangi õhinal uut ÕS-i kasutama, aga hoian käeulatuses ka kõiki teisi EKI välja antud sõnaraamatuid.