„Me oleme kistud siia võitlema isa nimel, kes ise ei saa enam enda eest rääkida. Isa jaoks oli Diana üks õnnetu hing, kellel oli söögiraha kogu aeg otsas ja keda ta vajadusel toetas, sõbra ja kolleegina,“ ütleb Roosi-Mae. „Meie koduhoovi on kallatud sopakoorem, mida me peame nüüd kühveldama – muud valikut meil pole.“ Roosi-Mae on suhelnud Dianaga täpselt ühe korra elus. See oli 2022. aastal, kui Kroonikas ilmus Diana intervjuu, milles ta rääkis enda ja Jüri Aarma suhtest.
Refereeritud artikli täistekst Eesti Ekspressis.
Jüri ja Roosi-Mae Aarma.
Foto: Peeter Sirge
Jüri Aarma suri 2019. aastal, kolm aastat hiljem rääkis Diana Klas ajakirjas Kroonika, et nad olid Jüriga partnerid nii laval kui elus. „Me olime hingesugulased,“ rääkis Diana. „Ma ei ole mitte kunagi kedagi niimoodi armastanud. Armastasin teda väga. Mu lapsed nägid kakskümmend aastat ainult ühte meest. Ta oli nende eeskuju, õpetaja ja toetaja. Ta oligi kogu minu elu.“
Nüüd on Diana oma elu pannud raamatukaante vahele ja kirjutanud teose „Nüüd julgen rääkida“, kus räägib ka Jüri Aarmast. Õhtuleht kirjutas aga juba oktoobri lõpus, et Jüri lähedased püüavad takistada raamatu ilmumist. „Olen jõudnud olukorda, kus minult nõutakse, et ma eemaldaksin oma elulooraamatust „Nüüd julgen rääkida“ kõik Jüri Aarmat puudutavad mälestused. Isegi lõigu, kus ma kirjeldan oma unenägu. Jah, te lugesite õigesti – Kiur Aarma koos oma õega ähvardavad mind kohtuga ning nõuavad absurdsust. Ka unenägu tuleks nüüd tsenseerida,“ kirjutas Diana sotsiaalmeedias.
Naine rõhutas, et tema kirjutatud teos ei ole Jüri Aarma elulugu, vaid tema enda lugu. „Jüri oli minu elust vaid üks peatükk – oluline, valus ja samas inimlik osa suuremast tervikust. Mul on seaduslik ja inimlik õigus oma mälestustele.“
Novembri keskel teatas Diana abikaasa Kerdo Mölder, et raamat saab siiski ilmuda. „Kohus keeldus võtmast menetlusse Kiur ja Roosi-Mae Aarma hagi selle osa, mis palus keelata Diana ja Jüri Aarma vahelise suhte kajastamist ning nõudis raamatu sisulist tsenseerimist. Kohus rõhutas, et elulooraamatud ja autobiograafiad on lubatud kirjanduslik ja kunstiline eneseväljendus. Sellise žanri loomulik osa ongi kellegi eraelu puudutamine – ja see ei muutu ebaseaduslikuks ainult sellepärast, et lähedastele see ei pruugi meeldida.“
Detsembri algul võeti hagi aga siiski menetlusse. „Kohus võttis raamatus sisalduvate väidete ja hinnangute osas asja menetlusse alles pärast seda, kui kõrgema astme kohus oli tühistanud maakohtu määruse ning juhtis tähelepanu esimese astme kohtu minetustele. See pole midagi ebatavalist,“ selgitas Kiur Aarma ja Roosi-Mae Aarma esindaja Erko-Andreas Roosik Õhtulehele.