Kui uks sulgus, jäi kogu ülejäänud maailm ukse taha. Range Roveri salong ei ole lihtsalt mugav — see on nagu omaette keskkond. Pehme heliisolatsioon, kvaliteetsed materjalid ja minimalistlik disain, mille alla on peidetud rohkem tehnoloogiat, kui esmapilgul paistab, loovad tunde, et istud liikuvasse lounge’i. Tagaistmel oli mul kasutada nii istmeventilatsioon kui soojendus, individuaalne kliima ja ruumi nii palju, et isegi pikk sõit tundus naudinguna.
Mihkel sättis end rooli taha enesekindlusega, mida toetab ka auto tehniline pool. Kapoti all töötas 3.0-liitrine 350-hobujõuline kuuesilindriline diiselmootor koos MHEV-süsteemiga, mis annab sellele suurele kehale hämmastava kerguse. Jõudu oli piisavalt, et möödasõidud toimuksid ilma ühegi pingutuseta, ja pöördemoment tuli kätte varakult, nii et iga kiirendus oli mõnusalt lineaarne. Kõik see kandus teele läbi kaheksakäigulise automaatkasti, mis vahetas käike nii märkamatult, et ma ei suutnud ühtki hetke välja tuua, kus midagi „töötas“— see lihtsalt voolas.
Foto: Inchcape
Vedrustus tegi oma tööd nii hästi, et isegi Hiiumaa lohud ja lainena loksuvad teelõigud tundusid silutud. Range Roveri õhkvedrustus ja aktiivne veermikujuhtimine on ehitatud selleks, et ka kõige suurem kere liiguks elegantselt – ja täna ta seda ka tegi. Stabiilsus oli veatu, tuulepuhangud ei teinud mitte midagi ja isegi praamilt maha sõites tundus, et auto aimab tee muutusi enne, kui juht neid märkab.