Tennise naiste maailma esireket Arina Sabalenka ei toeta transsooliste mängijate lubamist naiste turniiridele.
Naiste profitennise organisatsiooni WTA praeguse poliitika kohaselt on transsoolisel mängijal teoreetiliselt võimalik naiste konkurentsis osaleda.
Selleks peab tal olema enese naisena määratlemisest möödas neli aastat, madalam testosteroonitase ja tuleb nõustuda testimisprotseduuridega. Samuti võib WTA meditsiinijuht iga juhtumi puhul tingimusi muuta.
Intervjuus Piers Morganile sõnas Sabalenka, et tegemist on keerulise küsimusega. “Kuid ma tunnen, et neil on ikkagi naiste ees tohutu eelis ja ma arvan, et naiste jaoks ei ole õiglane põhimõtteliselt bioloogiliste meestega vastamisi minna,” lausus ta.
“See pole aus. Naine on terve oma elu pingutanud, et jõuda oma võimete tippu ja siis peab astuma vastamisi mehega, kes on bioloogiliselt palju tugevam. Nii et mina sellise asjaga spordis ei nõustu.”
Sabalenka kohtub jõulude ja uue aasta vahel näidismatšis meestennisist Nick Kyrgiosega, kes on maailma esinumbriga samal meelel. “Ma arvan, et ta tabas naelapea pihta,” kommenteeris austraallane.
Viimastel aastatel pole transsooline mängija naiste profitennises kaasa löönud, aga näiteks aastatel 1977-1981 tegi seda hilisem Martina Navratilova juhendaja Renee Richards.
Kui Navratilova on võtnud palju sõna näiteks geiõiguste kaitseks, siis transsooliste sportlaste kaasamisse naiste tennisesse on ta viimasel ajal kritiseerinud.
Samas teine mineviku suurkuju Billie Jean King on leidnud, et transsooliste välistamine naiste tennises oleks diskrimineerimine.
Viimaste aastate jooksul on paljud spordiorganisatsioonid oma transsoolisuse reeglid üle vaadanud ja neid vajadusel kohendanud. Transsooliste õiguste eest seisvad rühmitused on toonud välja, et transsooliste sportlaste välistamine naiste turniiridel on diskrimineeriv.
Samas on transsooliste sportlaste kaasamise kriitikud toonud välja, et mehena puberteedi läbimine annab sportlasele siiski tohutu lihasluukonna eelise, mida hilisem soovahetus enam ei muuda.