Ettekannet on võimalik vaadata videona järele Postimehe vahendusel.
Samal teemal andis riigikogule aru ka Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali (Eesti 200).
Michal rõhutas , et Eesti inimeste selge enamus – ligi 80 protsenti – toetab Euroopa Liitu, sest just tugev ja ühtne Euroopa tagab Eesti julgeoleku, majandusliku edu ja vabad liikumisvõimalused.
«Euroopa Liitu kuulumine on meie kindel valik,» sõnas Michal. «Eestil on järgnevatel aastatel Euroopas kaks suurt eesmärki – julgeolek ja Euroopa majandusliku konkurentsivõime taastamine. Need eesmärgid on ka omavahel tihedalt seotud. Üks ilma teiseta ei ole võimalik,» selgitas ta.
Ta meenutas, et Venemaa sõda Ukraina vastu on kestnud pea neli aastat. Euroopa on olnud üks suurimaid Ukraina toetajaid ning see peab jätkuma. Selleks on vaja nii poliitilist kui sõjalist otsustavust.
Michal rõhutas, et Eesti soovib veel sel aastal saavutada kokkuleppe Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtuks. Eesmärk on anda Ukrainale vähemalt 90 miljardit eurot järgmise kahe aasta jooksul laenuna, mis tuleks tagasi maksta vaid juhul, kui Venemaa korvab sõjakahjud ja Ukraina territoriaalne terviklikkus on taastatud. Ametliku ettepaneku külmutatud varade kasutuselevõtuks tegi eelmisel nädalal ka Euroopa Komisjon.
Õiglase ja püsiva rahuni jõudmiseks tuleb hoida survet Venemaal. Euroopa Liidul on selleks hoovad olemas ning oma otsused teeme neis küsimustes ise.
«Vastupidiselt Vene propagandale, näitavad analüüsid, et ka Venemaa majandusel ei lähe hästi ning edulugudega kelkimine on suuresti bluff. Venemaa ei ole muutnud ühtegi oma algset eesmärki. Ta tahab endiselt kogu Ukrainat ja Euroopa julgeolekuarhitektuuri ümber kirjutada,» sõnas Michal. «Ja samamoodi ei ole ka meil ühtegi põhjust survet Venemaale nõrgendada. Vastupidi – gaas põhja ja julgust juurde,» lisas ta.