Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) kohaselt on tuleva aasta riigieelarve tulude maht 18,6 miljardit ja kulude maht 19,5 miljardit eurot ning investeeringud ulatuvad 1,3 miljardi euroni.
Eelnõu kohaselt kasvavad järgmise aasta riigieelarve tulud 855 miljoni euro võrra ehk 4,8 protsenti. Kulude kogumaht kasvab aastaga 1,3 miljardit eurot ehk 7,1 protsenti ning investeeringute kogumaht suureneb 45 protsenti ehk 405 miljonit eurot.
Eelnõu järgi on kavandatav valitsussektori defitsiit tuleval aastal 4,5 protsenti SKPst, mis jääb Euroopa Liidu kaitsekulude kiireks kasvatamiseks lubatud erandi piiresse. Eelarvepuudujäägi süvenemise tõttu kasvab võlakoormus 1,7 miljardi euro võrra, 25,9 protsendini SKPst. Maksukoormus väheneb eelnõu kohaselt tänavuselt 36,6 protsendilt 35,2 protsendini SKPst.
Valitsus toob suurima kulukasvuna esile kaitsekulutuste tõusu enam kui viiele protsendile SKPst, milleks kulub järgmisel aastal lisaks 844,5 miljonit eurot. Riigi tulud vähenevad eelnõu kohaselt 780 miljonit eurot, mis tuleneb ühtse 700 euro suuruse tulumaksuvabastuse kehtestamisest ja plaanitud kahe protsendipunkti suuruse tulumaksutõusu ärajätmisest.
Kolmandaks lugemiseks esitasid fraktsioonid eelnõule 21 muudatusettepanekut, mille rahanduskomisjon jättis arvestamata. Komisjon ise viis koostöös ministeeriumidega eelnõusse ühe mitmest osast koosneva muudatuse, mis sisaldab ministeeriumide valitsemisalade siseseid ja vahelisi täpsustusi.
Lisaks riigieelarvele tuleb viimasele lugemisele veel kolm seadusemuudatust. Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga (695 SE) viiakse Eesti õigus kooskõlla nelja Euroopa Liidu direktiiviga, mille puhul on Euroopa Komisjon algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse.
Muu hulgas tuuakse selgemalt esile inimese kinnipidamisest teavitamisest keeldumise aluste erandlik iseloom, täiendatakse seadust alaealise kahtlustatava või süüdistatava õigusega saada menetluse üldise käigu kohta teavet ning nähakse ette sagedasem kohustuslik vahistuse kontroll juhtudel, kui inimest süüdistatakse alaealisena kuriteo toimepanemises.
Menetluse käigus kitsendati sätet, mis käsitleb vahistamisest teavitamise edasilükkamise võimalusi. Kahtlustataval või süüdistataval on õigus ühele tema poolt nimetatud inimesele vahistamisest teada anda. Eelnõusse tehtud muudatuse järgi saab teavitamisega viivitada üksnes juhul, kui see on vajalik, et hoida ära kriminaalmenetluse olulist kahjustamist. Algne eelnõu tekst oli laiem ja nägi ette, et teavitamist võib edasi lükata ka kuriteo tõkestamise või kriminaalmenetluses tõe selgitamise huvides.
Valitsuse algatatud küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine) eelnõuga (739 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu küberturvalisuse 2. direktiiv, mille eesmärk on ühtlustada küberohtude haldamise reegleid ja tõsta küberturvalisuse taset ELis.
Seletuskirja kohaselt kasvab direktiivi ülevõtmisega küberturvalisuse nõuete järgijate hulk Eestis umbes 3000 võrra, 6500ni. Nõuete järgijad peavad rakendama turvameetmeid ja teavitama olulise mõjuga küberintsidendist järelevalveasutust. Nõuete ühtlustamine tõstab seletuskirja kohaselt ühiskonna ja majanduse jaoks oluliste organisatsioonide küberturvalisuse taset ning parandab ettevõtete konkurentsivõimet.
Lisaks määratakse eelnõuga pädevaks asutuseks Riigi Infosüsteemi Amet, kelle ülesannete hulka lisandub Euroopa Komisjoni määruse alusel elektrivõrkude küberturvalisuse järelevalve.
Menetluse käigus täpsustati eelnõus järelevalvega seotud mõisteid, et need oleksid selgelt sisustatud ja üheselt mõistetavad. Samuti täiendati eelnõu, et valitsusel oleks võimalik turvameetmete rakendamisel arvestada ettevõtte tegevusala olulisusega.
Majanduskomisjoni algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõuga (756 SE) vähendatakse 2026. aastal veeteetasu määra, et säilitada kaupade ja reisijate rahvusvaheline vedu merel.
Eelnõuga langetatakse järgmise aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevatele laevadele veeteetasu 15 protsendi võrra. Muudatuse eesmärk on jätkata rahvusvahelise meretranspordi toetamist ning motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavooge läbi Eesti sadamate. Tänavu on veeteetasu vähendatud 14 protsenti.
Eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole merendus- ja logistikasektor täielikult taastunud COVID-19 pandeemiast, mis tingis alates 2020. aasta algusest märkimisväärse reisijate- ja kaubavahetuse languse veeteedel ja Eesti sadamates. Lisaks vähenesid Eesti meretranspordi ja sadamate kaubamahud 2023. aastal, eelkõige seoses Ukraina-vastase sõja ja sellest tulenevalt Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonidega Venemaalt pärit kauba veole. Kaubamahtude vähenemine on jätkunud ka aastatel 2024 ja 2025.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (2)