Eelmise aasta juulis süttisid Suurbritannia, Poola ja Saksamaa logistikakeskustes põlema DHL-i pakid. Tänavu septembris kirjutas Delfi, et esimene plahvatus kärgatas mullu 20. juuli varahommikul DHL-i laos Saksamaal Leipzigis.
Järgmisel päeval kõlas järgmine plahvatus, seekord Poolas Varssavi lähedal Jabłonówi linnakeses teise rahvusvahelise kullerfirma, DPD laos. Neljast komandost kohale sõitnud 25 tuletõrjujal kulus süttinud konteineri kustutamiseks kaks tundi.
Veel kolm päeva hiljem plahvatas järgmine pakk, sedapuhku Inglismaal Birminghamis, kui tõstuk vedas DHL-i pakkide konteinerit postifirma lattu.
Neljas pakk õnnestus Poola eriteenistusel enne plahvatamist tabada. Nad avastasid sellest massaažipadja sisse peidetud süüteaine, juhtmed ja taimeri.
Nimetatud juhtumite tagajärjed oleks võinud olla äärmiselt traagilised, kui pakid oleks süttinud lendava lennuki pardal.
Riikide turvateenistused leidsid, et rünnakute taga oli Venemaa sõjaväe luureteenistus GRU.
Financial Times märgib, et uurimine viis lõpuks Venemaa juhitud sabotööride rühmani, kellel oli veel 6 kg lõhkeainet.
Ajalehe julgeolekuametnikest allikate sõnul oleks sellisest kogusest piisanud, et viia ellu sabotööride plaani järgmine etapp: rünnata lende USA-sse ja põhjustada lennundussektorile rohkem häireid kui ükski teine terroriakt pärast Maailma Kaubanduskeskuse rünnakuid.
Plahvatavate postipakkide sabotaažiga olid seotud ka Eesti elanikud. Pikemat saab sellest lugeda septembrikuisest Delfi uuriva toimetuse artiklist.
Mullu novembris kirjutas BBC, et Lääne luuretöötajate sõnul kasutati postipakkides tõenäoliselt magneesiumipõhist ainet. Magneesiumipõhiseid tulekahjusid on raske kustutada, eriti lennukis.
Grupi eesmärk oli testida ka selliste pakkide edastuskanalit. Lõpuks oleks pidanud pakid jõudma Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse suunduvatele lennukitele.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (25)