Adovi jaoks on jooga alati olnud tee teadlikuma elu, sisemise tasakaalu ja ühenduse poole: «Joogas ei olegi oluline, milline poos kõrvalseisjale välja näeb, vaid mida see meiega teeb ja mida me tunneme seespidiselt. Kui ülejäänud maailm õpetab meid vaatama väljapoole ja ennast teistega võrdlema, siis jooga kutsub vaatama sissepoole.»
Ka joogatunni lõpus lausutava «namaste» tähendus peegeldab Adovi sõnul palju enamat kui lihtsalt viisakusväljendit. «Namaste tähendab austust nii iseenda kui teiste vastu, sest me oleme kõik ühenduses. Me ei ole kõrgemal ega madalamal kui teised. Me oleme üks. Kui seda tõeliselt mõista, siis aitab see vabaneda kannatamisest, mis algab tihti tundest, et oleme üksi ja eraldatud. Jooga toob meid aga kokku. Selles on nii suursugusust kui ka alandlikkust, aga oluline on leida tasakaal.»