Aarne Saluveer rääkis “Deltas” Lasteekraani Muusikastuudio välja kuulutatud lastekoorilaulude leidmise konkursist, mis on pühendatud Eesti Vabariigi 108. sünnipäevale. Ta arutles ka lastekoori olemasolu tähtsuse üle ja julgustas inimesi konkursile laule saatma.
Lasteekraani Muusikastuudio kuulutas välja lastekoori laulude leidmiseks võistluse, mis kestab 1. veebruarini. Konkursi laiem eesmärk on juurde luua rohkem laule, mida Eesti lastekoorid laulda saaks. “See on heas mõttes kultuuriline äratus selles sektoris, sest nii profid kui ka amatöörid ja rahvamuusikud teevad kõikvõimalikke asju, aga koorimuusikat väga mitte. Koorimuusikast rääkides on lastekoori iga ja aeg tohutult oluline, et lapsed laulma õpiksid ja iseenda tähenduse üles leiaksid,” rääkis Aarne Saluveer.
Ta on kolleegidega väga pingsalt töötanud, et leida laulupeo lastekooridele kava, mis oleks lauljaid arendav ja publikut kõnetav. “Nibin-nabin on sellega hakkama saadud, aga tegelikult on päris suur põud. Isegi kui heita pilk maailma, siis ega see lugude hulk, mille järgi käsi tahaks haarata ja millega oma koori proovi minna või teistele soovitada, ei ole kuigi suur. Eesti kultuuris peaks ja võiks neid lastekoori laule olla palju rohkem,” sõnas ta. Ta tahaks julgustada kõiki, eriti Eesti dirigente, noodipaberit haarama ja rohkem koorilaule kirjutama. Tema sõnul on neil kõigil oskused selleks olemas, puudu tuleb vaid julgusest.
Ta on optimistlik selle suhtes, et lastekoorid ikka laulavad ja sisustavad muusikaliselt erinevaid tähtpäevi. Puudu on aga kaasaegse muusika sektor. Mujal maailmas konkurssidel käies tekib piiratud valik repertuaari ning pöördutakse välismaa lugude poole, millele konkurenti Eestist hetkel ei leia.
Konkursil ei ole kindlaid reegleid või piire paika pandud. Laulud peavad ainult olema mõeldud lastekooridele, pole öeldud, mis peaks olema laulu ulatus, mitmehäälne see olema peaks ja kas sellel peab olema saade või ei. Konkurss annab loojatele üsna vabad käed. “Tingimus on, et kui me noodi ette võtame, saame aru, et sisu ja muusikaline vormistus on lastekooriga teostatav ja huvitav. Selle kinnituseks saab olla see, et me paneme need kontserdilaval kõlama ja salvestama,” lausus Saluveer.
“Tuleb terad sõkaldest eraldada. Kriteerium on see, et lugu on arusaadav, tehtav ja lastekooriga esitatav,” sõnas ta. Sobivate lugudega soovitakse tema sõnul vabariigi aastapäeva eel tööle hakata, et need kevadeks kõlama saaks. “Kena oleks, kui lugu sünniks pärast seda, kui oleme konkursi välja kuulutanud. Kui kellelgi on pandud varem mingi idee korraks kõlama, aga ta selle konkursi jaoks ümber töötleb, võib ka see mõeldav olla,” lisas ta.
“Tahaksime lasta võidulaule lastel endal valida, aga see on raske, kuna lood on tavaliselt ainult paberil. Sõnadest saavad ikka aru ja oleme valmis neile midagi ette mängima. Pole välistatud, et mõned lood võivad saabuda kuulatavate helifailidena. Laste arvamust tahaks kindlasti kuulda, aga küllap meil on selline suur ja sõbralik kõrv, kes tuleb ja rõõmustab selle üle, mis laual on,” rääkis Saluveer võistluse žürii kohta.
“Kuna ei ole traditsiooni, siis võib konkursi käima tõmbamine olla vaevaline,” tõdes ta ja lisas, et sellega tuleb arvestada, et konkursi mitteedukaks osutumisel masendust ei tekiks. “Kui sul on hea idee või mõte, mis vajab teostamist, siis tuleb sellega tegelema hakata. Vahel on ka järjepidavusest ja uuesti proovimisest puudu. Tulemuste saavutamiseks on vaja pidevalt asjaga tegutseda,” lisas Saluveer.