1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seadust muudetakse, et viia Eesti õigus kooskõlla EL-i uute määrustega, mis käsitlevad osoonikihti kahandavaid aineid ja fluoritud kasvuhoonegaase. Muu hulgas ajakohastatakse viiteid, täpsustatakse kutsete ja lubade andmise korda ning laiendatakse reguleerimisala uutele ainerühmadele, sealhulgas HFO-dele ja looduslikele külmaainetele.
Oluline osa muudatustest on suunatud F-gaaside kasutamise vähendamisele ja keskkonnahoiu parandamisele. F-gaasid on inimtekkelised gaasid, mis tekitavad kasvuhooneefekti – näiteks SF6 on 23 000 korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO2. Kuna F-gaase leidub tavalistes külm- ja kliimaseadmetes ning alajaamades olevates elektrilülitites, seab seadus rangemad nõuded nende käitlemisele, kontrollile ja aruandlusele. Eesmärk on soodustada üleminekut looduslikele külmaainetele ning rohetehnoloogiale külmamajanduses.
HFO-sisaldavate seadmete omanikud (praegu 14) peavad hakkama seadmeid registreerima ja tegema lekkekontrolle (100–300 eurot). Külma-, kliima- ja soojuspumpade käitajate kutsetunnistused muutuvad tähtajaliseks. Käitlemisloa kohustus laieneb ka looduslikele külmaainetele, mis mõjutab vähemalt 20 ettevõtjat.
Mitmes valdkonnas vähendatakse samal ajal halduskoormust. Näiteks kaob kohustus registreerida eluhoonetesse paigaldatud suurema võimsusega soojuspumpasid (50–100 seadet), lihtsustatakse F-gaaside aruandlust ja kehtestatakse künniskogused, mis vähendavad andmete esitamise kohustust umbes 10 ettevõtjal.
Muudatused on kavandatud jõustuma üldkorras ning Euroopa Komisjoni tuleb uutest karistussätetest teavitada enne 1. jaanuari 2026.
2. Tarbijakaitseseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seadusega võtab Eesti üle ebaausate kaubandustavade direktiivi muudatused. Üldise sisuga keskkonnaväited (nt keskkonnasõbralik, biolagunev, looduslik) muutuvad lubatavaks ainult juhul, kui neid saab tõendada tunnustatud ökomärgise või EL-i kõrgeima standardiga. Samuti keelatakse kestlikkusmärgiste kasutamine, kui need ei põhine sertifitseerimisskeemil või avaliku sektori asutuse poolt kehtestatud süsteemil.
Lisaks ei tohi enam reklaamida kogu toodet või ettevõtet rohelisena juhul, kui keskkonnasõbralik on vaid osa tootest või teenusest – näiteks kui ringlussevõetud materjalist on vaid pakend. Samuti keelatakse väited, mis tuginevad üksnes heitmete kompenseerimisele (nt „CO₂-neutraalne“) ning tuleviku lubadused ilma konkreetsete ja kontrollitavate eesmärkide ning sõltumatu eksperdi järelevalveta. Keeldu laiendatakse ka kauplemisvõtetele, mis loovad eksliku mulje toote parandamisvõimalustest või muudest omadustest, mis tegelikult puuduvad.
Tarbijakaitseseaduse muudatustega tõstetakse trahvimäärasid, mis puudutavad ebaausa kauplemisvõtte kasutamist, ebamõistlikult kahjustavaid lepingutingimusi ja võlaõigusseaduses sätestatud nõuete rikkumist. Direktiivi (EL) 2019/2161/EL ülevõtmiseks tuleb liikmesriigil näha ette ulatuslike rikkumiste puhul trahvid kuni 4% ettevõtja eelmise majandusaasta käibest või kuni 2 miljonit eurot, kui käibeandmed puuduvad.
3. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse täiendamise seaduse (ohjeldusmeetmete rakendamine) eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga kohaselt luuakse selge õiguslik alus ohjeldusmeetmete rakendamiseks olukordades, kus patsiendi psüühikahäirest või kehalisest haigusest tulenev seisund muudab ta otsusevõimetuks ja tekitab otsese ohu tema enda või teiste elule ja tervisele. Sellised olukorrad võivad tekkida vältimatu abi, kiirabi, statsionaarse eriarstiabi või statsionaarse õendusabi osutamisel, kui patsiendi käitumine ei võimalda tervishoiuteenust edasi osutada ilma kohese sekkumiseta.
Praegu tohib ohjeldusmeetmeid rakendada üksnes tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi raames, kuid praktikas on vajadus sekkuda sageli ka vabatahtlikult ravil olevate patsientide või patsientide puhul, kes viibivad väljaspool psühhiaatriaosakonda, näiteks erakorralises meditsiinis, intensiivravis või kiirabis. Sellise vajaduse võivad põhjustada näiteks joobeseisund, deliirium või muu seisund, mis muudab patsiendi käitumise ettearvamatuks ja ohtlikuks. Selge seadusliku aluse loomine on vajalik, sest ohjeldusmeetmed on intensiivne vabaduspõhiõiguse riive.
Õigusraamistiku kehtestamine tagab patsientide ja tervishoiutöötajate ohutuse ning ühtlase ja kvaliteetse ravi, võimaldades vältida olukordi, kus sekkumise õiguspärasus on vaieldav. Kuigi ohjeldusmeetmete rakendamisega kaasneb tervishoiuteenuse osutajatele täiendav jälgimis- ja dokumenteerimiskohustus, vähendab uus kord halduskoormust vaidluste lahendamisel.
4. Postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Seadust muudetakse, et ajakohastada Eesti postiturgu ja tagada universaalse postiteenuse jätkusuutlik osutamine arvestades nii kasutajate kui ka teenusepakkuja huve.
Traditsiooniliste postiteenuste valdkonnas on sisuliselt tegu monopoolse turuga, samas kui kullerteenustes toimub aktiivne konkurents. Muutuv turg ja rahvusvahelised trendid tingivad vajaduse uuendada universaalse postiteenuse korraldust, rahastamist ja kogu postiturule kehtivaid nõudeid.
Eelnõuga vähendatakse märkimisväärselt halduskoormust: universaalse postiteenuse osutaja vabastatakse ebamõistlikult koormavast kulude hüvitamise taotluste esitamise kohustusest ning teised operaatorid ei pea enam taotlema tegevusluba, vaid saavad edaspidi tegutseda majandustegevusteate alusel.
Muudatuste tulemusena paraneb universaalse postiteenuse kuluefektiivsus ja stabiilsus, lihtsustub aruandlus- ja loamenetlus ning postiteenused muutuvad kasutajatele paindlikumalt ja paremini kättesaadavaks.
5. Arvamuse andmine Eesti Rahvusringhäälingu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (758 SE) kohta
Esitaja: kultuuriminister Heidy Purga
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, et erastada Eesti Rahvusringhääling. Algatajate järgi tuleks osad kanalid üle anda koos eelarvega, näiteks Klassikaraadio SA-le Eesti Kontsert ning Vikerraadio riigikantseleile, et täita riikliku ohuteavituse ülesannet. Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv antaks koos rahaliste vahenditega Filmiarhiivile.
Kultuuriministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada, kuna Eesti Rahvusringhäälingu likvideerimine on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse, rahvusvaheliste kohustuste ning avaliku huvi põhimõtetega.
6. Arvamuse andmine Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta (757 SE)
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Jaak Valge ja Leo Kunnas, et parlamendis saaks fraktsioone moodustada ka vähemalt viis erakonda mitte kuuluvat Riigikogu liiget. Nähakse ette, et eelnõude lõpphääletus või muudatusettepanekute hääletamine toimuks alati neljapäeval järjestikuste päevakorrapunktidena. Arupärimistele vastamisel nähakse ette kohustus vastata vähemalt 24h enne suulist vastamist ka kirjalikult. Muudetakse kollektiivse pöördumisega seonduvat – kui kollektiivsele pöördumisele on andnud allkirja rohkem kui 50 000 inimest, korraldab Riigikogu komisjon olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu.
Justiits- ja digiminister teeb valitsusele ettepaneku loobuda arvamuse andmisest, kuna tegemist on riigikogu enesekorraldusõigust puudutavate muuduatustega.
7. Arvamuse andmine piiriülese asendusemaduse keelustamise seaduse eelnõu (762 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, et keelustada Eestis nii riigisisene kui piiriülene asendusemadus.
Sotsiaalministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Nii justiits- ja digiministeeriumi kui ka sotsiaalministeeriumi hinnangul on tegemist laia ja olulise mõjuga muudatusettepanekuga, millele peab eelnema põhjalik mõjuanalüüs ja huvirühmade kaasamine.
Eelnõu seletuskirjas ei ole piisavalt käsitletud õiguslikke tagajärgi, rakendamise mehhanisme ega võimalikke vastuolusid põhiseaduse ja EL õigusaktidega, sealhulgas eraelu puutumatuse ja pereelu kaitsega.
8. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2013. a määruse nr 184 “Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskiri” muutmine
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Määruse eelnõu
Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskirja muudetakse, et rajada Piirissaare sihtkaitsevööndisse ja piiranguvööndisse riiklikult olulist andmeside- ja muud piiritaristut. PPA kavandab andmesidekaabli trassi paigaldamist Peipsi ja Lämmijärve piirkonda, mis läbib nii Piirissaare sihtkaitsevööndit kui ka Emajõe suudmeala piiranguvööndit.
Eelnõuga võimaldatakse Piirissaare sihtkaitsevööndis KeA nõusolekul püstitada ehitisi mitte üksnes kaitseala, vaid ka riigikaitse tarbeks.
9. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses halduskoormuse vähendamisega
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Määruse eelnõu
Määrustest eemaldatakse sätted, mis dubleerivad seadusi või panevad isikutele kohustusi, mida haldusorgan saab ise täita.
Mitmed seni kehtinud kohustused tunnistatakse kehtetuks: näiteks kontrollib põllumajandus- ja toiduamet edaspidi ise kasutajaõiguste vajadust.
10. Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga ajakohastatakse tervishoiuteenuste loetelu ning muudetakse perearstiabi rahastamist täpsemaks ja õiglasemaks. Pearaha arvestamisel võetakse senisest põhjalikumalt arvesse nii patsiendi vanust kui ka haiguskoormust, mis jaotatakse viide rühma vastavalt haiguste arvule. Vanuserühmadena kehtestatakse 0–3, 3–6 ja 7+ aastat. Perearstidel, kes pakuvad kvaliteetset teenust, on õigus saada 10% kõrgemat pearaha. Samuti diferentseeritakse tasu iseseisvate perearstide ja tervisekeskustes töötavate arstide vahel, et paremini kajastada erinevaid kulustruktuure.
Muudatustega toetatakse perearstiabi kättesaadavust kogu riigis. Maapiirkondade kaugusetasu arvestus muutub senisest täpsemaks, lisades arvesse asustustiheduse ja suhtelise vaesuse näitajad, et toetada väiksemates piirkondades perearstiabi püsimist. Samuti ajakohastatakse perearstikeskuste püsikulusid kattev baasraha piirhind, mis kehtib sõltumata nimistu suurusest. Eesmärk on tagada esmatasandi arstiabile õiglasem ja stabiilsem rahastus ning vähendada piirkondlikke ebavõrdsusi.
Eriarstiabis lisatakse loetellu mitmeid uusi tõenduspõhiseid ja kulutõhusaid teenuseid ning ajakohastatakse olemasolevate teenuste kirjeldusi, tingimusi ja hindu. Kaasaegsemaks muutuvad otorinolarüngoloogia ja patoloogia teenused, optimeeritakse individuaalse füsioteraapia kasutust ning parandatakse vaimse tervise teenuste kättesaadavust, pikendades psühhiaatria juhtumikorralduse ja kutseta psühholoogide teenuste rahastamist. E-konsultatsioonid ühtlustatakse üheks lihtsamaks teenuseks ning laboriteenuste piirhinda alandatakse ajutiselt 15%, kuni valmib uuendatud kulustruktuur.
Õendusabis lisatakse loetellu eriõe koduvisiidi teenus, et pakkuda patsiendile kodus paremat tuge ning vähendada vältimatut hospitaliseerimise vajadust. Ajakohastatakse koolitervishoiu tingimusi, sealhulgas täpsustatakse suuremat tuge vajavate kutseõppurite teenuseid ning muudetakse alkoholitarvitamise häire teenuste tasustamist. Ennetustegevustes laienevad sõeluuringud: käivitatakse vastsündinute tsüstilise fibroosi uuring, pikendatakse kopsuvähi juhtprojekti ning jämesoolevähi sõeluuringu sihtrühmaga liituvad 56-aastased. Samuti laiendatakse pneumokokknakkuse vastu vaktsineeritavate rühmi.
Ravimiteenustes paraneb ligipääs uutele tõhusatele haiglas kasutatavatele vähiravimitele ning muudele kaasaegsetele ravivõimalustele, mis on olulised raskete krooniliste ja harvaesinevate haigustega patsientidele. Kõik tervishoiuteenuste loetelu muudatused on heaks kiitnud Tervisekassa nõukogu ning muudatuste maksumus – 5,65 miljonit eurot – on Tervisekassa eelarves juba arvesse võetud, mistõttu riigieelarvesse täiendavaid kulusid ei teki.
11. Eesti kodakondsuse andmine (32 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 32 isikule naturalisatsiooni korras.
12. Eesti kodakondsuse andmine (22 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 22 isikule tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest.
Neist 1 on praegu Aserbaidžaani, 2 Egiptuse, 1 Soome, 1 Türgi, 2 Ukraina ja 15 Venemaa kodanikud.
13. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse Ukraina kodakondsusest.
14. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus isale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et isa vabastatakse Venemaa kodakondsusest.
15. Ülevaade 2024. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Ülevaade käsitleb nii valdkondade põhist, näiteks põllumajanduse, kalanduse, transpordi, telekommunikatsiooni, kui ka horisontaalset riigiabi, mis on antud teadus- ja arendustegevusele, keskkonnakaitsele, tööhõivele, kultuurile jne. Lisaks saab ülevaate ka regionaalabist, üldist majandushuvi pakkuvatest teenustest ning kriisiabist Ukrainale, aga ka COVID-19 seotud kuludest.
Eestis 2024. aastal ettevõtjatele antud abi kogumaht oli 410,5 miljonit eurot, millest 83% moodustas riigiabi. Kogumaht vähenes 27,9 miljoni euro võrra võrreldes eelneva aastaga. Ilma kriisiabita oli kogumaht 405,9 miljonit eurot ehk 14,7 miljonit eurot vähem kui 2023. aastal.
Riigiabi kogumaht koos kriisimeetmetega oli 340,7 miljonit eurot, mis jäi 24,9 miljoni euro võrra alla 2023. aasta tasemele. Languse peamiseks põhjuseks oli COVID-19 kriisiabi vähenemine.
Riigiabi anti valdavalt toetustena (89,3%), väiksemas mahus maksusoodustustena (10,1%). Laenudena anti 1,5 miljonit eurot (2023. aastal 4,0 miljonit), tagatisi 2024. aastal ei antud. Aktsiakapitali suurendamise vormis anti 0,5 miljonit eurot riskikapitali. Ilma kriisiabita oli riigiabi maht 336,2 miljonit eurot, mis on 11,7 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal.
Vähese tähtsusega abi kogumaht vähenes 69,7 miljoni euroni (2023. aastal 72,7 miljonit eurot). Sellest 96,4% anti toetustena, tagatiste ja laenude osakaal mõnevõrra kasvas ning maksusoodustuste osakaal jäi väga väikeseks (0,2%). Kokkuvõttes näitab ülevaade, et riigiabi ja vähese tähtsusega abi mahud Eestis 2024. aastal mõnevõrra vähenesid ning toetuste osakaal püsis jätkuvalt domineeriv.
16. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eesti suunab riigikaitse ja julgeoleku tugevdamiseks 385 miljonit eurot EL ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) kasutamata vahenditest, mis moodustab 11,5% kogu Eestile eraldatud EL toetuste mahust.
Kevadel avanes võimalus ÜKP raha suunata kaitsevaldkonda ning ministeeriumid tegid suvel põhjaliku analüüsi, mille tulemusel leiti tegevusi, millest loobudes sai umbes 200 miljonit eurot ümber suunata riigikaitsesse.
Lisaks tõsteti sõjalise liikuvuse eesmärkidesse 186 miljoni euro ulatuses vahendeid, mis algselt olid planeeritud Tallinn–Pärnu–Ikla maantee Libatse–Nurme teelõigu ehituseks ning Rail Balticu kohalike peatuste ja terminalide rajamiseks. Nende ümbertõstmiste tulemusel kasvas kaitsevaldkonda suunatav summa kokku 386 miljoni euroni. Kõik ettepanekud ja kavandatavad tegevused on Euroopa Komisjoniga mitteametlikult läbi räägitud.
Muudatused esitatakse Euroopa Komisjonile kinnitamiseks enne aasta lõppu, et kiirendada kaitsega seotud investeeringute käivitamist.
Suurim planeeritud investeering – 84,8 miljonit eurot – suunatakse sõjalise liikuvuse parandamisse maanteedel ja raudteedel, eelkõige Tallinn–Pärnu–Ikla ja Tallinn–Tartu suundadel ning Rail Balticu taristul, et tagada liitlaste ja Eesti kaitseväe tõhus liikumine.
Kaitseinvesteeringute pakett hõlmab ka mitmeid strateegilisi lisategevusi. Ermistu kaitsetööstuspargi baastaristu rajamiseks investeeritakse 52 miljonit eurot, et luua eeldused laskemoona ja muu kaitsetoodangu tootmiseks. Lisaks suunatakse 24,5 miljonit eurot taristule, mis toetab liitlaste vastuvõttu ja kaitseväe tegevust, 23,8 miljonit eurot kaitsetööstuse tootearendusse ning 14,9 miljonit eurot teadus- ja arendustegevusse, sealhulgas kaitsetehnoloogia testimiseks ja tehisintellekti arendamiseks laiapõhjalises riigikaitses.
Eesti on ÜKP vahendite kasutamisel Euroopa Liidu kiiremate seas: kasutusele on võetud 79% kogu perioodi toetusmahust (2,4 miljardit eurot) ja välja makstud 22% (680 miljonit eurot). 2025. aastal on kavas väljamakseid kahekordistada, mis toetab majanduskasvu ning aitab kiirendada nii tsiviil- kui ka kaitsetaristu arendamist.
17. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisministeerium teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku tagasikutsumisest.
18. Eesti seisukohad Euroopa Liidu tollireformi ettepaneku artikkel 18 kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Komisjon on algatanud Euroopa Liidu (EL) tolliliidu reformimise, et parandada ELi ettevõtjate konkurentsikeskkonda. Ühine kaubanduspoliitika ja tolliliit on valdkonnad, mis on ELi ainupädevuses.
Eesti toetab EL tolliliidu reformi ning algatuse eesmärke: lihtsustada tolliprotsesse usaldusväärse ettevõtja jaoks, digitaliseerimisega kiirendada kaubavahetust ja suurendada tolliandmete turvalisust ning viia tolliriskide juhtimine ELi ülesele tasemele.
19. Eesti seisukohad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika, ühise turukorralduse poliitika ja koolikavade ettepanekute kohta eelarveperioodil 2028–2034
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Komisjon avaldas 16. juulil 2025 kolm määruse eelnõu, mis kujundavad ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja põllumajandustoodete turukorralduse raamistikku aastateks 2028–2034 ning uuendavad EL koolikava toetuste süsteemi. ÜPP rakendamist kavandatakse siduda riiklike ja regionaalsete partnerluskavade fondiga (NRPF), kusjuures koolikava detailsemad rakendustingimused viiakse üle turukorralduse määrusesse ning senine eraldi koolikava määrus lihtsustatakse.
Eesti toetab ÜPP rakendamist riigiplaani kaudu, rõhutades vajadust säilitada liikmesriikidele paindlikkus toetuste kujundamisel, AKIS-teadmussiirde süsteemi rakendamisel ning põlvkondade vahetuse, väikepõllumajandustootjate ja keskkonnaalaste sekkumiste toetamisel. Samas ei toetata EL tasandi valdkonnapõhiseid CLLD reegleid, mis suurendaksid halduskoormust. Turukorralduse ettepanekutest toetab Eesti turustusstandardite täiustamist, kanepituru selgemat reguleerimist ja sektoripõhiste sekkumiste vabatahtlikkust. Koolikava puhul nähakse vajadust lihtsustada kontrollimehhanisme.
20. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu otsuse, millega antakse liikmesriikidele luba allkirjastada Euroopa Liidu huvides kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni kolmas lisaprotokoll, eelnõu kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Liidu Nõukogu eelnõu näeb ette anda liikmesriikidele luba allkirjastada Euroopa Liidu huvides 1959. aasta kriminaalasjades vastastikuse abistamise konventsiooni kolmas lisaprotokoll, mille eesmärk on tõhustada rahvusvahelist kriminaalõiguslikku koostööd. Lisaprotokoll täiendab seniseid menetlusreegleid, mh tehniliste salvestusseadmete kasutamise, sidevahendite pealtkuulamise, videokonverentsi kaudu ülekuulamise, elektrooniliste suhtluskanalite kasutamise ja isikuandmete kaitse osas.
Eesti hinnangul kuulub lisaprotokolli allkirjastamine liikmesriikide pädevusse, kuna see ei muuda EL õiguse kohaldamisala ega mõjuta EL õiguse rakendamist. Eesti saab nõukogu otsust toetada üksnes tingimusel, et selles kajastub selgelt ELi ja liikmesriikide jagatud pädevus.
21. Eesti seisukoht Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu kohta, mis käsitleb ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse negatiivset kaubandusmõju liidu teraseturule
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Terasesektor on majandusjulgeoleku ja kaitsevõime seisukohast kriitiline. 2025. aastal vastu võetud konkurentsivõime kompass ning terase ja metallide tegevuskava näevad ette meetmeid ELi terasetööstuse tugevdamiseks ning stabiilsete tarneahelate tagamiseks. Kaubanduse valdkonnas võttis komisjon endale kohustuseks hiljemalt 2025. aasta 3. kvartalis esitada ettepanek kaubandusmeetme kohta, mis asendab terase kaitsemeetmed alates 1. juulist 2026, pakkudes väga tõhusat kaitset ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse põhjustatud negatiivsete kaubandusmõjude eest.
Eelnõu kohaselt avatakse tollimaksuvabad tariifikvoodid, mis hõlmavad importi kõikidest kolmandatest riikidest (va Euroopa Majanduspiirkonna riigid Norra, Island, Liechtenstein) ja mille tase on võrdne impordi turuosaga, mis valitses liidu teraseturul enne ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse mõju (komisjoni analüüsi kohaselt sobivaim alus 2013.a.).
22. Eesti seisukohad määruse, millega kehtestatakse tingimused riikliku ja piirkondliku partnerluse fondi raames ühise kalanduspoliitika, Euroopa ookeanipakti ning liidu merenduspoliitika ja vesiviljeluspoliitika jaoks antava liidu toetuse rakendamiseks ajavahemikul 2028–2034
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjon esitas 16. juulil 2025 määruse eelnõu, mis kehtestab 2028–2034 perioodil tingimused EL toetuse rakendamiseks ühise kalanduspoliitika, merenduspoliitika, vesiviljeluse ning Euroopa ookeanipakti eesmärkide täitmiseks. Määrus tugineb ühtse riigiplaani süsteemile ning sätestab, kuidas liikmesriigid saavad rahastada nimetatud valdkondade tegevusi uue Euroopa fondi kaudu.
Eesti toetab kalanduspoliitika rakendamist ühtse riigiplaani osana, kuid rõhutab vajadust arvestada sektori eripärasid, vältida halduskoormuse kasvu ning tagada proportsionaalsed ja selged rahastamisreeglid. Oluliseks peetakse ühtset terminoloogiat, jätkuvat EL rahastust kontrolliks ja andmekogumiseks, toetuste otsustamisel lihtsustatud kuluarvestuse võimalust ning liikmesriikide pädevust kujundada detailsemad meetmed ise. Samuti toetatakse vajadust ühtlustada toetuste maksimummäärad, piirata toetusi tõsiseid rikkumisi toime pannud isikutele ning lubada toetada ettevõtete üleminekuid. Eesti ei toeta CLLD valdkonnapõhiseid EL-reegleid ega kalanduspoliitika nõuete laiendamist merenduse ja ookeanipakti tegevustele.