Majanduskasvu nõukoda ei toetanud era- ja riskikapitali assotsiatsiooni (EstVCA) ettepanekut, et riik annaks garantii teise samba investeerimisfondide ebalikviidsetele kodumaistele investeeringutele, kuid nõukoja juhi Viljar Arakase sõnul tullakse selle teema juurde kindlasti tagasi, sest küsimus, kuidas tagada omakapitali pakkumist Eesti ettevõtetele, muutub aina teravamaks.
Valitsusele bürokraatia vähendamiseks ettepanekuid tegev majanduskasvu nõukoda arutas teisipäeval EstVCA ideed luua ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse (EISA) tütarettevõtte Smartcap juurde meede, mis aitaks maandada pensionisüsteemi riske, et kohalikke investeeringuid kaitsta ja soodustada.
Ettepaneku kohaselt tekiks pensionifondidel õigus müüa Smartcapile osa oma kohalikest investeeringutest, kui viimase 36 kuu jooksul on aktiivselt juhitud teise samba fondidest lahkunud tervikuna vähemalt 20 protsenti kogujatest.
Sellisel kujul ettepanek siiski nõukojas toetust ei leidnud. Viljar Arakas ütles ERR-ile, et ettepanek iseenesest polnud vale ja probleemist saadi aru, kuid see tuleks teisiti üles ehitada.
“Sellisel kujul on seal väga palju küsitavusi, aga probleem kui selline, mida see punkt tahtis adresseerida, et mida tehakse olukorras, kui Eesti pensionisüsteemist toimub süsteemne raha väljavool, on omal kohal,” lausus ta ja märkis, et pensionireformist tulenevate küsimuste tõttu ei taha pensionifondid Eesti majandusse praegu raha juurde investeerida.
Arakase sõnul järgnes nõukojas selle üle pikem arutelu ning nüüd arutab EstVCA seda edasi teiste osapooltega. Küll aga lepiti assotsiatsiooniga kokku, et teemat arutatakse edasi.
“Olid mõned mõtted, kuidas see võiks tulevikus välja näha. Olen kindel, et nõukoda kohtub EstVCA-ga veel. Probleem, millest Eesti avalikkus täna veel aru ei saa, aga mis on majandusele pikemas perspektiivis väga oluline, on see, kuidas tagada omakapitali pakkumine Eesti ettevõtetele,” lisas Arakas.
Nõukoda toetas uue Kredexi meetme loomist
EstVCA teine ettepanek oli soodustada kohalikke investeeringuid laenumeetmete kaudu, täpsemalt Kredexi meetme loomisega, mis võimaldaks nende käendusel kohalike investeeringute ulatuses soodsamatel tingimustel laenukapitali kaasata. Seda ettepanekut toetasid Arakase kinnitusel kõik nõukoja liikmed.
Ettepaneku kohaselt tagataks niiviisi otsene seos Eesti majanduse arendamise ja riigi võetavate kohustuste vahel ning käendust antaks üksnes reguleeritud pensionifondidele, mis tagab riigile võimalikult madala riskitaseme.
Käendust saaksid rakendada nii Eestis tegutsevad krediidiasutused, välismaised finantsasutused kui ka rahvusvahelised investorid, sealhulgas võlakirjade puhul. See aitaks soodustada konkurentsi ning parandada laenutingimusi.
Lisaks soovitas EstVCA suurendada riigi panust aktiivselt juhitud pensionifondidesse, mis investeerivad olulises mahus Eesti majandusse. Selle kohta ei otsustanud majanduskasvu nõukoda midagi.
“See väljub meie mandaadist,” põhjendas Arakas.
Assotsiatsiooni neljas ettepanek oli korraldada kampaania, suurendamaks teadlikkust pensioniinvesteeringute ja nende mõju kohta Eesti majandusele. Nõukoja esimehe sõnul on teadlikkuse tõstmine kindlasti väga oluline.
Arakas märkis, et pankadevaheline konkurents on Eestis väga tugev ning seda võib ta kinnitada nii laenusaajana Eften Capitali juhi rollis kui ka Coop panga nõukogu liikmena, aga probleem on pigem selles, et pankadele pole konkurenti.
“Alternatiivseid rahastamiskanaleid jääb julgeolekuolukorra tõttu järjest vähemaks. Pensionifondid on oma varades lühikesed ehk likviidsed, suunatud läänemaailma börsidele, kus on likviidsust. Järjest vähem tehakse investeeringuid Eesti majandusse ja see trend jätkub. Probleem pole veel käes, aga kindlasti on see käes aastast 2030,” lausus Arakas.
Ta tõi võrdluseks, et nii nagu ükski rootslane ei võida Eestile olümpiamängudel kuldmedaleid, ei saa ka loota, et välisinvestorid tunneksid kohalikke olusid paremini kui Eesti ettevõtjad.
Valitsuse kokku kutsutud majanduskasvu nõukotta kuuluvad lisaks esimees Viljar Arakasele Robert Kitt, Paavo Nõgene, Jüri Raidla, Anne Samlik, Taavi Kotka, Veiko Veskimäe, Hando Sutter, Raul Jeets, Raul Kirjanen, Kai Realo, Ain Hanschmidt, Madis Toomsalu, Ille Nakurt-Murumaa, Marge Laiõunpuu ja Oliver Väärtnõu.