Lainetel loksub juba 1,4 miljardit naftabarrelit, kirjutab The Wall Street Journal. Seda on 24 protsenti rohkem, kui näitab selle aastaaja keskmine ajaperioodil 2016 kuni 2024, ütleb naftaanalüüsi firma Vortexa. See statistika arvestab saadetisi, mis on teel sadamasse lossimisele või neid laste, mis pole endale veel ostjat leidnud.
Tankerites passiva naftakoguse kasvu taga on mitmed eri allikad. Esiteks on põhitootjate toodang aastatagusega võrreldes 16 protsenti üleval, näitab Vortexa andmebaas. Ohtramalt on pumbanud OPEC+ ning kasvavad ka OPECi-väliste eksportijate nagu Brasiilia, Guyana ja USA tarned.
Kuid samuti on tormiliselt tõusnud tarned sanktsioonialustelt tootjatelt Venemaa, Iraan ja Venezuela. Niinimetatud tumedate barrelite arv ookeanil on tänavu teinud 82-protsendise hüppe, kusjuures eriti kiire on see kasv olnud viimase kolme kuuga.
Trendi on tiivustanud geopoliitika. Tavaliselt on Vene nafta tippkliendid India ja Hiina, kuid mõlemad on olnud ostudega ettevaatlikud alates oktoobrist, mil Valge Maja lajatas sanktsioonid Lukoilile ja Rosneftile.
Hiljuti seadis USA sanktsioonid ka Hiina naftaterminalile Shandongi provintsis, mis oli võtnud vastu Iraani toornafta laste. Piirangud naftapumpamist Iraanis ega Venemaal peatanud pole. Küll aga on neil raskem ostjaid leida, mistõttu jäävadki laevad lainetele lõksu.
«Tumebarrelid» on turu jaoks dilemma. Nende osakaal globaalvoogudest on ignoreerimiseks liiga suur – Kpleri statistika järgi on nüüd sanktsioonide all 15 protsenti maailma naftatarnetest. Kuna tavalised ostjad aga streigivad, valitseb nüüd argument, et need sanktsioonialused barrelid võidakse alla hinnata.