California demokraatidest võimuesindajad on alates juunist võidelnud vastu president Donald Trumpi otsusele, millega saadeti Los Angelese tänavatele rahvuskaardi sõdurid. Sellega muutis president rahvuskaardi föderaalvõimu esindajaks – sisuliselt presidendi erasõjaväeks –, kuigi rahvuskaart allub osariigi kubernerile ja üldjuhul võib neid appi paluda ainult kuberner.
Rahvuskaardi föderaalseks korrakaitsejõuks muutmine eeldab tavaliselt kas mässu, ülestõusu, ulatuslikku vägivalla- või muud ränka õigusrikkumise olukorda, mil osariik ise ei suuda või ei soovi seadust jõustada, ning seda tehakse kindlate sätete alusel.
Demokraadist kuberner Gavin Newsom rahvuskaardilt abi ei palunud. Ta on korduvalt selgitanud, et rahvuskaardi ei ole Los Angeleses vaja, kuna kohalikul politseil ja šerifi kantseleil on olemas piisav jõud ja lisatoetus. Ta on öelnud, et föderaalvalitsuse otsus rahvuskaardi föderaliseerimiseks ei tulenenud olukorra hädavajadusest, vaid oli poliitiline, eskaleeriv ja osariigi suveräänsust rikkuv otsus.
Ka põhiseadusõiguse uurijad on viimastel kuudel väljendanud muret Trumpi mitmes osariigis rahvuskaardi föderaliseerimise pärast, öeldes, et president nihutab täidesaatva võimu piire.
4000 rahvuskaardi sõdurit ilmusid esimest korda Los Angelese tänavatele suvel. Praeguseks on neid linna jäänud sadakond, kuid Trumpi administratsioon on mitu korda püüdnud kaardiväe föderaliseerimist pikendada, viimati veebruarini, öeldes, et see on endiselt vajalik.
Los Angelese rahutused puhkesid tänavu juuni alguses vastusena ulatuslikele immigratsioonireididele, mida viisid linnas läbi immigratsiooni- ja tolliameti töötajad. President Trump saatis seepeale rahvuskaardi kohale, väites, et tegemist on vägivallatsevate rahvahulkadega, kes ründavad immigratsiooniametnikke ja ohustavad seaduse ja korra taastamist, ning et California võimud ei suuda ega soovi olukorda ohjata. Osariigi kuberner lükkas selle ümber.
Trumpi administratsioon on teatanud, et pärast rahvuskaardi suvist föderaliseerimist võib sõdurite kohalejäämist Los Angelese ja teiste osariikide linnatänavatele pikendada ilma otsuse eelneva läbivaatamiseta.
„See on šokeeriv,“ kommenteeris seda kohtunik Charles Breyer. Ta lisas, et seesugune seaduse tõlgendamine lubaks presidendil luua osariigi vägedest alalise politseijõu, olles enne muutnud väed otse presidendi administratsioonile alluvaks föderaalseks jõuks.
Kohtunik Charles Breyeri ettekirjutus jõustub esmaspäeval, kui valitsus pole seda selleks ajaks ülemkohtusse edasi kaevanud.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (11)