Euroopa strateegia, millega veenda belglasi toetama oma plaani Ukraina rahastamiseks? Hoiatada neid, et neid võidakse kohelda nagu Ungarit.
18.detsembri tippkohtumisel on EL-i juhtide peamine ülesanne võita enda poole bloki viimane must lammas Bart De Wever. Belgia peaminister vetostab nende püüdlusi kokku panna Ukrainale 210 miljardi euro suurune laen, kuna riik seisab silmitsi tohutu finantsauguga ja sõda Venemaaga jätkub. De Wever on nii kaua kõhelnud plaani üle rahastada laenu külmutatud Venemaa varadega – mis juhtumisi asuvad enamasti Belgias –, et diplomaadid üle kogu bloki töötavad nüüd välja strateegiaid, kuidas teda pardale saada, vahendab Politico.
De Wever hoiab end tagasi, kuna kardetakse, et Belgia jääb raha tagasimaksmise korral vastutama, ja on nüüd palunud rohkem turvavõrke. Peaaegu kõik Venemaa varad asuvad Brüsselis asuvas finantshoidlas Euroclear.
Ta soovib, et lisaks finantsgarantiidele ja suurematele kaitsemeetmetele pakuks EL potentsiaalsete juriidiliste vaidluste ja kokkulepete katmiseks täiendavat rahalist puhvrit – idee, millele paljud valitsused vastu seisavad.
Belgia on saatnud nimekirja muudatustest, mida ta soovib, et tagada, et ta ei oleks sunnitud raha Moskvale üksi tagasi maksma, kui sanktsioonid tühistatakse. De Wever ütles, et ta ei toeta reparatsioonilaenu, kui tema muredele ei vastata.
Juhid arvasid, et neil on kokkulepe, kui nad kõik oktoobris kokku tulid. Siis oli mõeldamatu, et nad detsembris seda ei saavuta. Nüüd tundub olukord olevat ebatõenäoline.
Diplomaatide sõnul pole lootus veel kadunud. Suursaadikud käivad Belgia taotlusi rida-realt läbi, selgitavad välja suurimad mured ja püüavad neid lahendada. Manööverdamisruumi veel on. Plaan on jõuda Belgia seisukohale nii lähedale kui võimalik.
Kuid nädal enne juhtide kohtumist keerab EL kruvisid. Kui De Wever jätkab plaani blokeerimist – teed, mida ta on valinud juba mitu kuud, esitades lisatingimusi ja -nõudmisi –, satub ta ebamugavasse ja tähelepanuväärsesse olukorda riigi juhina, mis on nii kaua olnud EL-i meelne, väidab EL-i diplomaat, kes on toimuvate aruteludega kursis.
Belgia juhti eiratakse ja ignoreeritakse, just nagu Ungari Viktor Orbánile on osutatud vähe tähelepanu demokraatliku tagasilanguse ja Venemaa sanktsioonides osalemisest keeldumise pärast.
Sõnum Belgiale on see, et kui riik läbirääkimistega ei liitu, kaotavad tema diplomaadid, ministrid ja juhid oma hääle EL-i laua taga. Ametnikud paneksid viimaseks Belgia soovide nimekirja ja mured seoses EL-i pikaajalise eelarvega aastateks 2028–2034, mis tekitaks valitsusele suurt peavalu, eriti kui läbirääkimised jõuavad 18 kuu pärast otsustavasse lõppfaasi.
Tema arvamust EL-i ettepanekute kohta ei küsita. Tema telefonikõnedele ei vastata, ütles diplomaat.
See oleks karm reaalsus riigile, mis on nii sõna otseses mõttes kui ka sümboolselt EL-i projekti keskmes ning mis on oma kaalust üle pingutanud, kui on vaja võtta juhtrolli, näiteks Euroopa Ülemkogu eesistujariik.
Kuid diplomaadid ütlevad, et meeleheitlikud ajad nõuavad meeleheitlikke meetmeid. Ukrainal on järgmisel aastal 71,7 miljardi euro suurune eelarve puudujääk ja ta peab aprillist alates hakkama avaliku sektori kulutusi kärpima, kui ta ei suuda raha saada. USA president Donald Trump on taas distantseerunud Ameerika toetuse pakkumisest.
Rõhutades kõrgeid panuseid, kohtuvad EL-i suursaadikud sel nädalal kolm korda – kolmapäeval, reedel ja pühapäeval –, et arutada komisjoni laenuettepanekut, mis avaldati eelmisel nädalal.
Euroopa Komisjon esitas Ukraina rahastamiseks veel ühe võimaluse: ühine võlg, mida toetab EL-i järgmine seitsmeaastane eelarve.
Ungari on ametlikult välistanud eurovõlakirjade emiteerimise ning Ukraina toetamiseks EL-i eelarve kaudu võla kaasamine nõuab ühehäälset hääletust.
Seega jääb järele plaan C: mõned riigid peaksid oma riigikassast raha ammutama, et Ukraina pinnale jääks.
See väljavaade ei kuulu komisjoni ettepanekute hulka, kuid diplomaadid arutavad seda vaikselt. Saksamaad, Põhjamaid ja Baltimaid peetakse kõige tõenäolisemateks osalejateks.
Kuid need, kes seda ideed levitavad, hoiatavad: kõige olulisem kasu, mida EL-i liikmelisus bloki ümbritsevatele riikidele annab, on solidaarsus. Sundides mõningaid liikmesriike üksi Ukraina toetamise finantskoormust kandma, riskib blokk tõsise lõhenemisega.
Saksamaa ei pruugi tulevikus valida pankrotis oleva panga toetamist riigis, mis praegu Kiievi jaoks raha ei paku, arvatakse.
„Solidaarsus on kahesuunaline tänav,” ütles üks diplomaat.
Muidugi on olemas ka teine võimalus – aga ainult teoorias. De Weveri kolleegid EL-i liidrite seas võiksid ühineda ja „reparatsioonilaenu” plaani niinimetatud kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võtta, ignoreerides Belgia tagasilükkamisi ja lihtsalt survestades seda läbi surudes. Kuid diplomaadid ütlesid, et seda tõsiselt ei kaaluta.
Loe lisaks
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.