Valitsus valmistub tegema Eesti ajateenistuse süsteemis viimaste aastate suurimat muudatust: alates 2027. aastast teenistust alustavate kutsealuste ajateenistus muutub kõikidel erialadel ühtseks ja kestab 12 kuud. Praegu varieerub teenistuse pikkus vastavalt erialale kaheksa ja 11 kuu vahel, kuid kaitseminister Hanno Pevkuri (RE) sõnul ei vasta senine mudel enam kaasaegse sõjalise väljaõppe nõuetele.
Kaitseminister on saatnud kooskõlastusringile seaduseelnõu, mille eesmärk on ühtlustada kogu väljaõppesüsteem. Muudatuse põhjendus on selge: ajateenistuses antava väljaõppe maht ja tehniline keerukus on kasvanud, kasutusel on uued relvastus- ja juhtimissüsteemid ning sõduritelt oodatakse kõrgemat lahinguvalmiduse taset kui kunagi varem.
Praegu kehtiva korra järgi kestab aasta alguses ja suvel alustav teenistus 11 kuud, sügisel alustajatel aga kaheksa kuud. Pikem väljaõpe on kohustuslik neile, kes teenivad soomusjalaväes, sõjaväepolitseis, sõidukijuhtidena, side- ja IT-erialadel, samuti kõigile allohvitseri ja ohvitseri ametikohtadele suunatutele. Mereväes teenivad ajateenijad läbivad samuti 11-kuulise tsükli. Enamik teisi erialasid – laskurid, pioneerid, relvaspetsialistid, õhutõrjespetsialistid ja mitmed teised – läbivad praegu kaheksa kuu pikkuse teenistuse.
Seletuskirja järgi ei võimalda selline killustunud süsteem enam tagada väljaõppe võrdselt kõrget kvaliteeti. Kaitseväe uutes väljaõppemeetodites seatakse üha suurem rõhk lahinguvalmiduse tõstmisele ning meeskondade ja jaotuste tõhusale koostegutsemisele. See tähendab rohkem aega individuaalsetele sõdurioskustele, tehniliste süsteemide käsitsemisele ja ühistele taktikaõppustele. Seletuskiri rõhutab, et lühemas, kaheksa kuu pikkuses teenistuses pole võimalik saavutada sama taset.
Muudatus hakkab kehtima kutsealustele, kes alustavad teenistust alates 2027. aasta 1. jaanuarist. 2026. aastal teenistust alustavatel, kelle teenistus ulatub 2027. aastasse, jääb kestus endiselt 11 kuuks.
Reformiga kaasneb ka märkimisväärne finantsmõju. Arvestuslikult tõusevad ajateenistuse pikendamisega seotud otsesed kulud – sealhulgas ajateenijate toetus ja toitlustus – 2027. aastal kokku umbes 31 miljoni euroni.
Kui eelnõu heaks kiidetakse, tähendab see Eesti kaitseväe jaoks ühtsemat, põhjalikumat ja kõrgemale tasemele seatud väljaõppesüsteemi, mille eesmärk on tagada, et iga ajateenija oleks igal hetkel valmis täitma talle seatud ülesandeid nii rahu- kui ka sõjaajal.
Related
Post navigation