Inglismaalt Suffolki krahvkonnast Barnhami küla lähedal tuli maapõuest välja umbes 415 000 aasta vanune tulekolle. Tegu on teadaolevalt vanima sihilikule tule tegemisele viitava leiuga. Teadlased oletavad, et kolde valmistasid neandertallased.
Muistne tulekolle tuli välja Barnhami küla lähedalt vanast savikarjäärist. Teadlased leidsid sealt kamaka kuumutatud savi, kuumakahjustustega ränist pihukirveid ja kaks raudpüriidi tükki. Raudpüriit on mineraal, mis tekitab vastu tulekivi hõõrudes taela süütamiseks sädemeid. Uurijate sõnul viitavad kõik need leiud omaaegsele sagedasti kasutatud tuleasemele, vahendab Reuters.
Kolle asus omaaegse veevõtukoha lähedal, mille juures panid oma laagripaiga püsti ka muistsed inimesed. Uuringu juhtivautori ja arheoloogi Nick Ashtoni sõnul oletab töörühm, et inimesed tõid püriidi leiukohta kaasa just tuletegemiseks. Kui oletus vett peab, nihutab leid inimeste tuletegemisoskuse senisest varasemaks.
Muistne tulekolle tuli välja Barnhami küla lähedalt vanast savikarjäärist. Autor/allikas: Craig Williams, The Trustees of the British Museum
Pöördepunkt inimkonna arengus
Eelnevalt pärinesid vanimad tuletegemisele viitavad leiud umbes 50 000 aasta tagusest ajast. Seni vanimaks peetud leiukoht tuli välja Põhja-Prantsusmaalt ja oletatavasti olid selle muistsed kasutajad neandertallased.
Tule teadlikult ja kontrollitult kasutama õppimine oli töörühma sõnul inimlaste arenguloos märgiline sündmus. Uuendus ei võimaldanud üksnes paremini toitu valmistada ja end kiskjate eest kaitsta, vaid andis ka sooja. See võimaldas kütt-korilastel end sisse seada ka seni liiga jaheda kliimaga oludes. Uuringu kaasautori ja Briti muuseumi arheoloogi Rob Davise sõnul olid ka Briti saared varem seal elamiseks liiga jahedad.
Toitu küpsetama õppides said muistsed inimesed eemaldada lisaks lihast haigustekitajaid ning söödavatest juurtest ja mugulatest mürkaineid. Küpsetatud toit oli ühtlasi pehmem ja hõlpsamini seeditav. Kuna selle seedimine ei nõudnud kehalt enam nii palju energiaressurssi, sai vabanenud energia arvelt hoida töös suuremat aju. Liiatigi võimaldas varasemast laiem toidulaud töörühma sõnul muistsetel inimlastel paremini ellu jääda. Samuti oli nüüd võimalik ära toita senisest rohkem suid.
Tuli võis toetada ka inimeste ühiskondlikku arengut. Öine tuletegemine võimaldas inimestel kokku tulla ja suhelda. Teadlased oletavad, et nad võisid lõkke ääres lugusid jutustada ning arendada seeläbi oma keelt ja uskumuste süsteeme. Davise sõnul sai lõkkest seega omamoodi kogukonnakeskus.
Tema hinnangul on inimene liigina suutnud end ümbritsevat maailma tule abil oluliselt muuta. Uus leid osutab tema sõnul, et mitmekülgne tulekasutus polnud Homo sapiens’i eripära, vaid sama tegid ka neandertallased. Võimalik, et tule suutsid taltsutada ka samal ajal elanud teised suure ajuga inimlased, näiteks Denissi inimesed.
Teadlased leidsid sealt kamaka kuumutatud savi, kuumakahjustustega ränist pihukirveid ja kaks raudpüriidi tükki. Autor/allikas: Jordan Mansfield, Pathways to Ancient Britain Project.
Nutikad sugulased
Barnhami leiukoht pärineb paleoliitikumist ehk vanemast kiviajast. Teisisõnu on see varasem teadaolevalt vanimatest Aafrikast leitud nüüdisinimeste jäänustest. Töörühm oletab seetõttu, et Barnhami koldes tegi tuld neandertallased. Sellisel juhul oleks leid märk selle muistse sugulasliigi kõrgest intellektist ja leidlikkusest.
Uuringu kaasautori ja paleoantropoloogi Chris Stringeri sõnul ei tulnud Barnhami leiukohast päriselt välja ühtki inimese kivistist. Küll aga leiti läinud sajandi keskel Barnhamist umbes 160 kilomeetri kauguselt, Swanscombe linnast lõuna poolt, 400 000 aasta vanuse inimese koljutükid. Nende ehitus klapib Stringeri sõnul Sima de Huesose leiukohast Hispaaniast leitud umbes 430 000 aasta vanuste neandertallase jäänuste omaga. Sestap olid ka Barnhami tulemeistrid tema hinnangul ilmselt samuti neandertallased.
Viimased neandertallased surid välja umbes 39 000 aasta eest, peagi peale nüüdisinimeste saabumist nende peamisele asualale ehk Euroopasse. Neandertallaste pärand elab aga edasi enamiku maamunal elavate inimeste genoomis, sest enne sugulasliigi hääbumist jõudsid nad nüüdisinimestega piisavalt palju viljakaid järglasi saada.
Barnhami leiukohta on areholoogid uurinud varemgi. Uuringutest on teada, milline see paik kolde valmimise ajal ilmselt välja näha. Leiukohas on jälgi väga erinevatest loomadest alates elevantidest kuni pisiimetajate ja lindudeni. Loomaluudel olevad lõikejäljed viitavad aga selgelt inimtegevusele.
Aafrikast on teada ka enam kui miljoni aasta taguseid leide, mis viitavad, et muistsed inimesed kasutasid looduses esinevat tuld: alates metsapõlengutest kuni välgutabamuste tulemusel süttinud tuledeni. Nendes leiukohtades polnud aga märke tule tahtlikust kasutamisest.
Uuringu autorid tegid Barnhami leiukoha ainesega neli aastat teste, mis toetaks sealse tuletegemine tahtlikkust. Nende sõnul tuli sihipärane tegutsemine välja mitmest tõendist. Sealhulgas näitas geokeemiline test, et samas paigas oli mitu korda tehtud tuld, mille temperatuur küündis enam kui 700 kraadini.
Teadustöö avaldati ajakirjas Nature.