Valgevene demokraatlike jõudude juht Svjatlana Tsihhanovskaja ja vähemalt osa tema meeskonnast valmistuvad Vilniusest Varssavisse kolima, kuna Leedu võimud on vähendanud tema turvameetmeid, teatas meedia.
“Kolimise otsus on sajaprotsendiliselt tehtud,” ütles üks anonüümne allikas Raadio Vaba Euroopa/Raadio Vabaduse (RFE/RL) Valgevene teenistusele, mida vahendas Leedu rahvusringhääling LRT.
Kolimise ajastus ja see, millised tema büroo liikmed võivad Tsihhanovskajale Poola järgneda, on endiselt lahtised, ütlesid allikad, märkides, et üks arutlusel olev variant oleks jätta osa kontorist tegutsema Leedu pealinnas.
Tsihhanovskaja nõunik Deniss Kutšõnski (Dzianis Kuchynski) ei kinnitanud kolimist, kuid ütles, et tema meeskond ootab Leedu lõplikku otsust opositsiooniliidri uue turvakorralduse kohta.
“Praegu on Svjatlana Leedu tähtsate isikute turvateenistuse kaitse all. Alles pärast Leedult lõpliku otsuse saamist analüüsime ettepanekut ja otsustame, kuidas edasi minna,” ütles Kutšõnski. Ta lisas, et meeskond sooviks jääda Vilniusesse, kuid hakkas teisi võimalusi kaaluma juba mitu kuud tagasi, kui olukord tekkis. Ta ütles, et praegu ei ole kolimiseks kuupäeva ega plaani.
Leedu alandas Tsihhanovskajale pakutava turvateenuse taset 7. oktoobril, viies tema kaitse üle tähtsate isikute kaitseteenistusest – mis valvab Leedu tippjuhte ja riiki külastavaid välisriikide juhte – kriminaalpolitsei büroosse, viidates ohtude ümberhindamisele. Tsihhanovskaja büroo peatas näost-näkku kohtumised järgmisel päeval, viidates muudatustele tema turvasüsteemis.
Leedu peaminister Inga Ruginiene ütles, et Tsihhanovskaja kaitset ei ole eemaldatud, vaid kohandatud, samas kui president Gitanas Nauseda süüdistas mõningaid inimesi olukorra liialdamises.
Mitmed Leedu poliitikud kritiseerisid muudatust, nimetades seda pigem poliitiliseks kui tehniliseks. 17. oktoobril taastasid võimud ajutiselt tema eelmise kaitsetaseme, kuni uus turvarežiim on valmis.
Tsihhanovskaja on elanud Vilniuses alates 2020. aasta augustist, mil ta lahkus Valgevenest pärast presidendikampaaniat, kui diktatuuri repressiivorganid olid ta mõneks ajaks kinni võtnud. Leedu on olnud Valgevene demokraatliku liikumise üks suurimaid toetajaid, kuigi mõned poliitikud on viimasel ajal seadnud kahtluse alla tema kõrgetasemeliste turvateenuse maksumuse.