Kui Saksamaa Alternatiiv Saksamaale (AfD) on Trumpi moraalset toetust ainult tervitanud, pidades seda võimaluseks end riigisiseselt legitimiseerida ja lõpetada poliitiline tõrjutus, siis Prantsusmaa Rahvuskogu hoiab endiselt distantsi, pidades Ameerika toetust võimalikuks poliitiliseks kahjuks, märgib Politico.
AfD juhid juubeldasid Trumpi administratsiooni viimase aja Euroopa peavoolu vastaste rünnakute üle.
„See on meie töö otsene tunnustus,“ ütles AfD Euroopa Parlamendi liige Petr Bystron oma avalduses pärast Trumpi administratsiooni riikliku julgeoleku strateegia avalikustamist. Strateegia kõlab Politico hinnangul kohati nagu Euroopa paremäärmusliku erakonna manifest.
„AfD on alati võidelnud suveräänsuse, remigratsiooni ja rahu eest – täpselt nende prioriteetide eest, mida Trump nüüd ellu viib,“ lisas Bystron, kes kuulub AfD poliitikute gruppi, mis sõidab sel nädalal Washingtoni USA MAGA-vabariiklastega kohtuma.
Trumpi julgeolekustrateegia üle rõõmustas ka üks AfD juhtidest Alice Weidel.
„Sellepärast me AfD-d vajamegi!“ teatas Weidel oma postituses.
Prantsusmaa Rahvuskogu on aga märksa ettevaatlikum Prantsusmaa valijate hulgas väga ebapopulaarse Trumpiga ühteheitmise suhtes.
Rahvuskogu president Jordan Bardella andis sel nädalal intervjuusid Briti meediale, milles nõustus laias laastus Trumpi sisserändevastaste vaadetega, aga väljendas vastuseisu mõttele, et Trump hakkaks Prantsusmaa poliitikat juhtima.
„Ma olen prantslane, nii et ma ei ole rõõmus vasalliks olemise üle ja mul ei ole vaja suurt venda nagu Trump minu riigi saatust vaagima,“ ütles Bardella teisipäeval avaldatud intervjuus Daily Telegraphile.
Rahvuskogu üleriikliku juhtkonna liige Thierry Mariani ütles, et Trump ei ole ideaalne liitlane.
„Trump kohtleb meid kolooniana – oma retoorikaga, mis ei ole väga tähtis, aga eriti majanduslikult ja poliitiliselt,“ ütles Mariani Politicole. Mariani lisas, et Rahvuskogu üleriiklikud juhid näevad „sellise suhtumise riski inimese poolt, kellel nüüd ei ole midagi karta, sest teda ei saa tagasi valida, ja kes alati liialdab ja on aeg-ajalt naeruväärne“.
Bystron on olnud nende AfD poliitikute hulgas, kes on üha rohkem püüdnud Trumpi administratsiooniga sidemeid luua, et saada toetust väidetavale võitlusele poliitilise tagakiusamise ja tsensuuri vastu kodumaal.
Trumpi administratsiooni liikmed räägivad samadest asjadest. Kui Saksamaa sisejulgeolekuteenistus Põhiseaduse Kaitse Liiduamet (BfV) varem sel aastal AfD äärmuslikuks kuulutas, nimetas USA välisminister Marco Rubio seda sammu „maskeeritud türanniaks“. Müncheni julgeolekukonverentsil õhutas USA asepresident JD Vance Euroopa peavoolupoliitikuid maha lõhkuma neid „tulemüüre“, mis paremäärmuslasi valitsustest eemal hoiavad.
AfD juhid on Politico hinnangul teinud lihtsa arvestuse: Trumpi toetus võib anda erakonnale aktsepteeritavuse, mis aitaks meeldida enamatele valijatele ja muudaks Saksamaa liidukantsleri Friedrich Merzi konservatiivide (CDU/CSU) jaoks raskemaks AfD-ga koalitsiooni moodustamisest keeldumise.
Seetõttu on AfD poliitikud sel nädalal ka USA-s. Reedel on AfD Bundestagi fraktsiooni asejuht Markus Frohnmaier aukülaline New Yorgi Noorte Vabariiklaste Klubi galal.
Prantsusmaal on Marine Le Peni Rahvuskogu end AfD-st ja Trumpist distantseerinud osana laiematest püüdlustest kujutada end peavooluvalijatele vastuvõetavamana enne 2027. aasta presidendivalimisi, kus Rahvuskogu näeb head võiduvõimalust.
Kuvandi puhastamise osana tegi Le Pen eelmisel aastal tööd AfD väljaviskamise nimel Euroopa Parlamendi Identiteedi ja Demokraatia fraktsioonist.
Samal ajal on Rahvuskogu juhid teinud Politico sõnul arvestuse, et Trump ei suuda neid Prantsusmaal aidata, sest ta on seal rahva hulgas sügavalt ebapopulaarne. Trumpi suhtuvad halvasti isegi Rahvuskogu poolehoidjad.
Politoloog ning Prantsusmaa ja rahvusvaheliste paremäärmuslike liikumiste juhtiv ekspert Jean-Yves Camus tõi esile Le Peni ja Trumpi vahelised ideoloogilised lõhed – eeskätt Le Peni toetuse heaoluriigile ja sotsiaalse kaitse võrgustikele ning tema piiratud huvi sotsiaalse konservatiivsuse ja religiooni vastu.
„Trumpism on selgelt Ameerika nähtus, mida ei saa Prantsusmaale siirata,“ ütles Camus. „Marine Le Penil, kes töötab normaliseerimise kallal, ei ole mingit huvi saada Trumpiga seostatud. Ja et teda on tihti süüdistatud välisriikide teenimises – enamasti Venemaa – ei ole tal „Trumpi agendiks Prantsusmaal“ nimetamisest midagi saavutada.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (12)