Euroopa riigid astuvad samme rändepoliitika karmistamise suunas ja Taani peaminister Mette Frederiksen ja tema Suurbritannia kolleeg Keir Starmer kutsusid teisipäeval üles reformima Euroopa inimõiguste konventsiooni.
“Praegune varjupaigasüsteem loodi teise ajastu jaoks. Massilise liikumisega maailmas ei toimi eilse päeva lahendused. Me kaitseme alati neid, kes põgenevad sõja ja terrorismi eest, aga maailm on muutunud ja varjupaigasüsteemid peavad muutuma koos sellega,” kirjutasid Starmer ja Frederiksen ühises arvamusloos.
Euroopa inimõiguste konventsioonis sätestatud lepingud sõlmiti juba Teise maailmasõja järgsetel aastatel.
“Tänapäeval on miljonid inimesed liikvel mitte ainult seetõttu, et nende elu on ohus, vaid ka sellepärast, et nad tahavad paremat tulevikku. Kui me seda ei arvesta, siis jätame arvestamata tõeliste pagulaste vajadused,” lisasid Starmer ja Frederiksen.
Starmeri ja Frederikseni viimane üleskutse tuleb pärast seda, kui EL-i justiits- ja siseministrid kiitsid esmaspäeval heaks uued rändepoliitika meetmed, mis hõlmavad muu hulgas nii-öelda tagasisaatmiskeskuste loomist väljaspoole blokki migrantide jaoks, kelle varjupaigataotlus on tagasi lükatud.
Euroopas tõstavad pead ka sisserände-vastased meeleolud ning selle tuules suurendavad parempopulistlikud parteid oma toetust.
Euroopa riigid astuvad nüüd samme rändepoliitika karmistamiseks. Muudatuste eestvedaja on olnud Taani, mis on praegu EL-i eesistujariik. Riigi vasaktsentristlik valitsus on võtnud ebaseadusliku rände suhtes jäiga hoiaku nii kodus kui ka Brüsselis.
Euroopa inimõiguste konventsioon ei ole otseselt Euroopa Liiduga seotud leping, vaid märksa laiema ringi riikide, Euroopa Nõukogu liikmesriikide vaheline kokkulepe, mis on ka nõukogu üheks alusdokumendiks
Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 46 liikmesriiki. Kolmapäeval toimub Strasbourgis rändeteemaline kohtumine, kus peaks osalema ligi 40 Euroopa Nõukogu liikmesriiki.