Reedel avati Tallinnas Eesti Kunstiakadeemia galeriis kaks uut näitust: Eugenio Marini ja Ingrid Helena Pajo “Päev, mil joon paindus spiraaliks” ning Alejandra Alarcóni ja Sandra Mirka “Maadligi koos: juurdlev algus”.
“Päev, mil joon paindus spiraaliks” toob kokku kunstnike Eugenio Marini ja Ingrid Helena Pajo peaaegu aasta jooksul loodud ja kogutud teosed, materjalikatsetused ning leiud.
Peamine kriteerium selle fragmendikogu loomisel oli töötada ühe mõttega kõige kauem nädal aega, nii paralleelselt kui ka üheskoos. Teiseks olid kaalukad assotsiatsioonid, mis materjaliga töötamisel esile kerkivad – lasta neil end kanda ja aegajalt peatuda kuskil keset protsessi. Materjal küll annab kätte suuna, kuid lõpuks räägib iga vorm kunstnikest endist tol ajahetkel.
Aastaaegade vaheldudes kutsub näitus “Maadligi koos: juurdlev algus” vaatajaid aeglustuma, toitu jagama ja mõtisklema oma suhte üle maastikega. Näitus loob ruumi kohtumisteks, mooside keetmiseks ja hooajaliste suupistete jagamiseks. See ruum on mõeldud olema paigaks, kus õppimine või ümber õppimine saab leida aset erinevat tüüpi mälestuste ja teadmiste kaardistamisel.
Väljapanek keskendub konkreetsetele paikadele Soomes ja Eestis. Kohtadele, mida on jäädvustatud nii kevadel kui suvel ning kus inimeste ja teiste elusolenditega kokkupuude on löönud õitsele. Projekt kutsub publikut üles looma ja hoidma pikaajalist suhet oma ümbrusega läbi arendatud retseptide, töötubade ja ühiste söömingutega.
Mõlemad näitused jäävad avatuks 19. oktoobrini.